Vikipeedia

Christoph Kolumbus: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
PResümee puudub
18. rida:
Aastal 1476 sõitis Kolumbus Põhja Euroopasse, külastades [[Bristol]]it ja [[Iirimaa]]d.<ref> Bedini, Silvio A. ja David Buisseret (1992). The Christopher Columbus encyclopedia, Volume 1, University of Michigan Press, republished by Simon & Schuster, ISBN 0-13-142670-2, lk. 175</ref> Iirimaal oli tal võimalus tutvuda looga [[Brendan]]i teekonnast Atlandi ookeani teisele kaldale. Aastal 1477 võis Kolumbus külastada [[Island]]it.<ref>Beazley, Charles Raymond (1911). "Columbus, Christopher" . In Chisholm, Hugh (ed.). Encyclopædia Britannica. 6 (11th ed.). Cambridge University Press. lk. 741</ref> Kas Bristolis või Islandi retkel sai Kolumbus tutvuda ka Islandi saagadega [[Leifr Õnnelik]]u retkest.<ref>Klaus Brinkbäumer ja Clemens Höges. ''Christoph Kolumbus. Triumf ja tragöödia''. Kirjastus Kunst, 2006, lk. 108</ref>
 
Aastail 1482-14851482–1485 sõitis Kolumbus Portugali Aafrika kolooniate vahel, jõudes välja [[Elmina]]ni.<ref>[https://www.britannica.com/biography/Christopher-Columbus Christopher Columbus (Italian explorer)".] Encyclopædia Britannica Online.</ref> Seal tutvus ta [[passaat]]idega, mida kasutas ära Ameerikasse purjetamisel,<ref>Murphy, Patrick J.; Coye, Ray W. (2013). Mutiny and Its Bounty: Leadership Lessons from the Age of Discovery. Yale University Press. ISBN 978-0-300-17028-3.</ref> sellal kui tagasi sõites kasutas ta ära Põhja-Atlandil valitsevaid läänetuuli.<ref>[http://earthguide.ucsd.edu/virtualmuseum/climatechange1/08_1.shtml Trade Winds and the Hadley Cell]</ref> On teadmata, kas Kolumbus oli selle skeemi avastaja, või kuulis ta seda teistelt Portugali kaptenitelt.
 
1485. aastal esitas Kolumbus oma plaanid Portugali kuningale [[João II]]-le. Ta tegi ettepaneku, et kuningas varustaks kolme vastupidavat laeva ja annaks Kolumbusele aasta aega leidmaks Atlandi ookeanil marsruuti [[Orient]]i. Kolumbus soovis saada "ookeani suure admirali" auaste, oma avastatud maade kuberneriks ja ühe kümnendiku nende maade tulust. Kuningas esitas Kolumbuse ettepaneku oma ekspertidele, kes selle tagasi lükkasid. Nende arvates oli Kolumbuse arvutuslik meretee pikkus 3860 km liiga väike.<ref name="Morison-Admiral" /> Tegelik vahemaa on umbes 20 000 km,<ref>Phillips, Jr (1992), lk 110.</ref> mistõttu poleks ükski 14. sajandi laev suutnud kanda kaasas piisavalt provianti ja värsket vett nii pika meretee läbimiseks. Suurem osa tolleaegsetest Euroopa navigaatoritest pidas läänepoolset mereteed Aasiasse läbimatuks.
56. rida:
[[Pilt:Columbus_third_voyage.jpg|pisi|Kolmas avastusretk]]
 
Kolmanda avastusretke eesmärgiks oli avastada Hispaania valdustest lõunas olev kontinent, mille olemasolu portugaallasedportugallased olid järeldanud oma reisidel merelt leitud kanuudest.<ref> Thacher, John Boyd (1903). Christopher Columbus: his life, his work, his remains, as revealed by original printed and manuscript records, together with an essay on Peter Martyr of Anghera and Bartolomé De Las Casas, the first Historians of America. New York: G. P. Putnam's Sons. lk. 379–380.</ref> Merele suundus ta 30. mail 1498, asudes seekord teele kuue laevaga. Seekord sattusid ta laevad tuulevaikusse ja nende veetagavarad kulusid ära, mistõttu retk jäi lühikeseks. Ameerikani jõudes saatis Kolumbus kolm laeva kohe kolonistidele varustust viima, uurides randa üksnes kolme laevaga. [[Trinidad]]ile jõudsid nad 31. juulil. <ref>Joseph, Edward Lanzar (1838). History of Trinidad. A.K. Newman & Co.lk. 134.</ref>
 
Atlandi ookeani ületades avastas Kolumbus [[Magnetiline deklinatsioon|magnetilise deklinatsiooni]], mis võimaldas tal hiljem varasematele märkmetele tuginedes oma asukohta täpsemalt tuvastada.<ref>[https://www.britannica.com/biography/Christopher-Columbus Christopher Columbus (Italian explorer)".] Encyclopædia Britannica Online.</ref>
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Christoph_Kolumbus"