Eeter (füüsika): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
commons |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel|räägib eetrist kui füüsikamõistest; antiikfilosoofia elemendi kohta vaata artiklit [[Eeter (element)]], teiste tähenduste kohta täpsustuslehte [[Eeter]].}}
'''Eeter''' on [[uusaeg]]ses filosoofias ja 19. sajandi [[loodusteadus]]es kasutatud mõiste, mis tähistas makroskoopiliste kehade vahel toimivate mõjude [[substraat (füüsika)|substraat]]i ehk kandjat. Valdavalt selgitati hüpoteetilise, eriti [[peenmateeria|peenest mateeriast]] koosneva eetri abil [[füüsikaline jõud|füüsikaliste jõudude]], näiteks [[elektromagnetjõud|elektromagnetjõu]] ja [[gravitatsioonijõud|gravitatsioonijõu]] ülekandumist kehalt kehale.
Tavaliselt peetakse uusaegse eetri all silmas eetrit selles tähenduses, milles seda kasutati [[aristotelism|aristotelliku]] ja [[kartesiaanlus|kartesiaanliku]] koolkonna [[mehaanika]]s ning mida pärast [[Newtoni mehaanika]] levikut tarvitati elektromagnetiliste efektide seletuseks. Kuna niisugused ajaloolised teooriad on korduvalt kummutatud (kartesianismi lükkas ümber [[Isaac Newton|Newton]], elektromagnetiliste eetriteooriate ümberlükkamisele oli suunatud [[Michelson-Morley katse]]), on sellele terminile moodsas füüsikakirjanduses jäänud külge halvustav tähendus. Samas on väidetud ka, et eetri mõiste abil võiks kirjeldada tänapäeva [[kvantmehaanika]]s ja [[relatiivsusteooria]]s postuleeritavaid efekte, milles taas ilmneb [[aegruum]] kui füüsikaliste väljade substraat. Teiste seas toetas sellist seisukohta [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] laureaat [[Paul Dirac]].
| |||