Türgi: erinevus redaktsioonide vahel

Türgi dünaamiline majandus on keeruline segu tänapäevasest [[tööstus]]est ja ärist,on ikka. veelSuurt suurrolli rollomavad [[tööstus]]es, [[pangandus]]es, [[transport|transpordis]] ja [[kommunikatsioonidtelekommunikatsioon]]es. Kõige tähtsamad tööstusharud, mis toodavad ka kõige suurema osa [[eksport|ekspordist]], on [[tekstiilitööstus|tekstiili]] ja [[rõivatööstus]], mis on peaaegu täielikult erakätes.

Türgi alustas [[1980. aastad|1980. aastatel]] reforme, mille eesmärgiks oli üleminek [[stagnatsioon|stagneerunud]] ja isoleeritud süsteemilt rohkem [[erasektor]]il ja [[turumajandus]]el põhinevale majandusele. Tulemuseks oli tugev [[majanduskasv]]. [[RagvuslikRahvuslik koguprodukt|rahvusliku koguprodukti]] [[reaalkasv]] on paljudel aastatel ületanud 6%. Ent majanduskasvu on katkestanud järsud langused ja [[finantskriis]]id aastatel [[1994]], [[1999]] ja [[2001]]. Juunis 1994 kaotas töö 577 000 inimest. Tööpuudus kasvas ja aastane inflatsioon oli 100%. Tekkis [[stagflatsioon]].

[[2000]]. aasta lõpul tekkis kasvava [[jooksevkonto defitsiit|jooksevkonto defitsiidi]] ja nõrga pangandussüsteemi tõttu ning kasvava mure tõttu, et vajalike struktuurireforme ei viida ellu, [[likviidsuskriis]], mis ajendas IMF-i programmi korrigeerimise. Veebruaris 2001 tekitas avalik vaidlus presidendi ja peaministri vahel suure nõudmise [[Türgi liir|liir]]i järele ning [[intressimäär]]ade järsu kasvu. Tagajärjeks oli kiire inflatsioon, ränk panganduskriis, [[siseriiklik riigivõlg|siseriikliku riigivõla]] oluline suurenemine ja äritegevuse suur langus ([[rahvuslik koguprodukt]] langes 2001. aastal 9,5% võrra). Valitsus oli sunnitud liiri kursi vabaks laskma ning alustama ulatuslikumat reformiprogrammi, mis muuhulgas nägi ette väga range [[fiskaalpoliitika]], sügavamad striktuurureformidstruktuurireformid ning enneolematult suured laenud IMF-ilt.

Suured laenud IMF-ilt koos ulatuslike struktuurireformidega võimaldasid Türgil stabiliseerida intressimäärad ja [[valuuta]] ning rahuldada võlakohustused. Aastatel 2002 ja [[2003]] hakkasid reformid tulemusi andma. Kui mitte arvestada turu tõmblusi [[Iraagi sõda|Iraagi sõja]] eel, on inflatsioon ja intressimäärad märgatavalt langenud, valuuta on stabiliseerunud ja usaldus hakanud taastuma. Majandus on siiski endiselt väga habras ning kasvu ja stabiilsuse säilimise eelduseks on reformide jätkumine. Kasvu raskendavad ülemaailmse majanduskasvu aeglus ja poliitilised pinged [[Lähis-Ida]]s.

Türgi ekspordib [[rõivad|rõiva]]tööstuse toodangut (naiste ja meeste [[vakmisriidedvalmisriided|valmisriideid]], [[T-särk]]e jms), [[televiisor]]eid, [[auto]]sid, [[autoosad|autoosi]], [[nafta]]t ja [[naftatooted|naftatooteid]] ning impordib naftat, [[mootor]]idetaile, [[ravim]]eid, [[kuld]]a, [[puuvill]]a.