Intermède: erinevus redaktsioonide vahel

[[16. sajand]]i [[Prantsusmaa]]l kasutati sõna muusikalis-tantsuliste [[Õukond|õukonnaetenduste]] kohta, milles osalesid õukondlased ja mida lavastati riiklike pidustuste puhul, laias laastus sarnanesid need [[Itaalia]] ''intermedio''<nowiki>'</nowiki>tega. [[17. sajand]]il kinnistus sõna ''intermède'' tähendus [[draamakirjanik]]e, nagu [[Pierre Corneille]] või [[Jean Racine]], [[värssnäidend]]ite vaheaegadel esitatud muusika ja tantsuga vahepalade kohta. Ka [[Moliere]]'i komöödiate "[[Kodanlasest aadlimees]]" ja "[[Ebahaige]]" originaalvariantides on vaheaegadesse ja lõppu paigutatud laulu- ja tantsunumbrid, mis aga tänapäeva lavastustes enamasti ära jäetakse.

 

 

[[Valgustusajastu]]l tähistas sõna Itaalia ühevaatuselist [[ooper]]it, mida mängiti kas originaalkeeles või prantsuskeelses tõlkes, ja hiljem ka prantsuse autorite teoseid samas stiilis, nagu näiteks Jean-Jaques Rousseau komponeeritud vahemäng 1752. aastal<ref>[https://www.uwsp.edu/cofac/faculty/pholland/Documents/323/5%20A%2018th%20Century%20Comic.pdf Opera History. Comic opera forms.]</ref>. Ses tähenduses loetakse ''intermède''<nowiki>'</nowiki>i ''[[opera buffa]]'' eelkäijaks, üheks tuntuimaks näiteks on [[Giovanni Battista Pergolesi|Pergolesi]] "La serva padrona" (1733), mida nimetatakse esimeseks koomiliseks ooperiks ajaloos<ref>https://eamt.ee/event/esietendus-g-b-pergolesi-koomiline-ooper-teenija-kaskijanna/</ref>. 18. sajandi jooksul kujunes ''intermède'' järk-järgult ümber ''opera buffa'' või ''[[opéra comique]]'' žanrideks.