|
| movies.ee_id = 194
}}
'''<nowiki>''</nowiki>"Nukitsamees"'''" on [[Helle Karis]]e esimene täispikk [[mängufilm]] ja [[Tallinnfilm]]i esimene muinasjutt-mängufilm.<ref name="Digitaalselt" /> Aastal
[[1981]]. aastal valminud linateos põhineb [[Oskar Luts]]u samanimelisel lastejutul, mille põhjal on filmi käsikirjastsenaariumi kirjutanudkirjutasid [[Helle Karis|Helle Murdmaa (Helle Karis)]], [[Helgi Oiderma]] ja [[Olav Ehala]]. Dialoogid on kirjutanud [[Priit Aimla]]. Filmis kõlab [[Olav Ehala]] muusika [[Juhan Viiding]]u sõnadele, tantsud on seadnud [[Mait Agu]].
==Osatäitjaid==
==Sünopsis==
<nowiki>''</nowiki>"Nukitsamees" on Hansu-Grete stiilis [[Oskar Luts]]u muinaslugu: kaks last, Iti ja Kusti, eksivad marjulkäigul metsa, pimeneb ja nad satuvad nõiamoori küüsi. Moor paneb lapsed oma majapidamises varahommikust hilisõhtuni rasket tööd tegema – Kusti seakarja ja Iti kollipere kasvatamatut võsukest Nukitsameest valvama. Kollipere juurest põgenetakse, kui ülejäänud metsaasukad tõttavad ummisjalu perepoegade Mõhu ja Tölpa leitud rahapada välja kaevama. Lapsed otsustavad Nukitsamehe endaga kodukülla kaasa võtta ja pärast kohutavat tagaajamist hämaras põlislaanes jõutakse tagasi kodutallu. Nukitsamehest saab tavaline poiss, tema peast kaovad isegi sarvenukid, mis talle esialgse hüüdnime on andnud.
==Linateose iseloomustuseks==
Film erineb Oskar Lutsu lastejutust silmatorkavalt nõiduslikkuse ja fantastikaelementide rõhutamise poolest. Jutustuses neid kuigivõrd ei leidu. Näiteks on filmis oluline võtmetegelane süsimust [[ronk]], kes toob nõiamoorile olulisi sõnumeid; näiteks selle kohta, et lapsed on metsamajast põgenenud. Vaataja veendub, kuidas metsal on <nowiki>''</nowiki>"silmad ja kõrvad", kuna tige nõid ilmub välja niipea, kui läheneb mõni piirsituatsioon, näiteks Iti hüüatus, et Nukitsamehe sarve küljest on tükk ära pudenenud. Nõiamoor võlub ka maasikad kasvama, eksitades sellega lapsed koduteelt. Lutsu kirjeldatud mooril üleloomulikke võimeid ei paista olevat. Filmis on paeluvad eriefektid, nagu kõrgele puu otsa kargav nõiapere, Nukitsamehe mahaviilitud sarvede kiire tagasikasvamine või kollipere öise norskamise stseen.
Erinevus kirjandusteose ja filmi vahel avaldub ka süžeeliinides: kui filmis põgenevad lapsed nõiamajast soodsat hetke kasutades, siis Lutsu jutustuses aitab neid selles abivalmis linnuke. Raamatus on Iti ja Kusti oma vanematele ainsad lapsed, filmis aga on tegemist väga lasterikka perekonnaga. Filmi lõpuosas püüab Nukitsamees metsa tagasi põgeneda, Oskar Lutsu jutustuses sellist sündmust ei ole. Luts ei kirjelda kuigivõrd ka kollipere edasist käekäiku pärast laste põgenemist, kuid filmis on kurjuse varitsemine tajutav ning kollipere ei kaota viimse hetkeni lootust Nukitsamees tagasi oma võimusesse püüda.
==Filmi vastuvõtt==
,,Nukitsamees" on aastate vältel olnud populaarne lastefilm, seda on sageli näidatud nii [[kino]]s kui ka [[televisioon]]is. Filmis kõlavad laulud on jõudnud laia ringlusse, neid on esitatud ka [[laulupidu]]del ja helindeid on saatemuusikana kasutatud [[üldtantsupidu]]del (<nowiki>''"Valulaul", ''"Kodulaul", ''"Päikeseratas"). Filmile kirjutatud muusikat on helilooja Olav Ehala valdavalt kasutanud oma muusikalis ''</nowiki>"Nukitsamees".<ref name="Postimees1999" />
Filmi tsitaadid (<nowiki>''</nowiki>"Üks on laisk ja teine on loll ja mina pean üksipäini rabama!", <nowiki>''</nowiki>"Kuti pähh, Kuti loll!" jm) on filmisõprade seas üldtuntud. Ajakirjanik Tambet Kaugema sõnul: <nowiki>''</nowiki>"Kui võtta arvesse, kui levinud on rahva seas selle 17 aastat tagasi valminud filmi laulud ja repliigid, siis saab Helle Karise lavastatud linateost võrrelda vaid ,<nowiki>''</nowiki>"Viimse reliikviaga"."<ref name="Postimees1999" />
Esilinastuse järel heitis eesti ajakirjanduses ilmunud kriitika filmile ette peamiselt <nowiki>''</nowiki>"poolitatust": põnevus raugeb, kui lapsed on kollipere juurest koju jõudnud. Osutati, et metsas toimuvale järgnev paneb linaloo venima ning ''show''-numbriteks lavastatud laulud-tantsud ei vii tegevustikku edasi. Osatäitjatest on aga kiitvaid sõnu saanud eriti [[Ita Ever]], kelle Moor on näitlejanna tuntumate osatäitmiste seas eesti kinolinal ning <nowiki>''</nowiki>"Nukitsamees" on mitmel filmifestivalil pärjatud (eri)preemiatega.
==Digitaalne taastamine==
Film taastati digitaalselt 2010. aastal programmi <nowiki>''</nowiki>"[[Eesti film 100]]" egiidi all Soomes Digital Film Finlandis. Värvi määrasid operaator Ago Ruus ja Pentti Keskimäki, pildi restaureeris Giuseppe di Giorgio, heli taastas Ants Andreas. Filmi taastamist toetasid [[Eesti Filmi Sihtasutus]], [[Kultuurkapital]], [[Kultuuriministeerium]] ja programm Eesti Vabariik 90.<ref name="Digitaalselt" /> Film taasesilinastus 14. mail 2010 kinos Artis.<ref name="XDE7e" />
==Huvitavat==
<ref name="trnRo">[[Alo Põldmäe]]: [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&id=10412&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3292 "Nukitsamees" Vanemuises: muljeid ootamatu järeldusega"] Sirp, 26. märts 2010.</ref>
}}
==Artiklid==
*[[Janar Ala]]. [http://www.postimees.ee/262974/trikkideta-trikitav-nukitsamees/ Trikkideta trikitav Nukitsamees<small> (Intervjuu Helle Karisega. Otsi alapealkirja "Helle Karis: «Nukitsamehega» läks hästi" alt)] Postimees, 16. mai 2010 ▼*[[Tambet Kaugema.]] [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/01/28/kultuur.htm "Otsi lolli, kes ei kardaks kolli"]. Film "Nukitsamees" kui algmaterjal ja sama muusikaga teatrietendus – Postimees, 28. jaanuar 1999 ▼
==Välislingid==
▲* [[Janar Ala]]. [http://www.postimees.ee/262974/trikkideta-trikitav-nukitsamees/ Trikkideta trikitav Nukitsamees<small> (Intervjuu Helle Karisega. Otsi alapealkirja "Helle Karis: «Nukitsamehega» läks hästi" alt)] Postimees, 16. mai 2010
▲* [[Tambet Kaugema .]] . [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/01/28/kultuur.htm "Otsi lolli, kes ei kardaks kolli"]. Film "Nukitsamees" kui algmaterjal ja sama muusikaga teatrietendus – Postimees, 28. jaanuar 1999
{{Vikitsitaadid}}
* {{imdb pealkiri|id=0238895|pealkiri=Nukitsamees}}
[[Kategooria:1981. aasta filmid]]
| 