Redaktsioon: 14. september 2019, kell 23:16 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 716 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. august 2020, kell 12:16 redigeeri eemalda 87.119.179.23 (arutelu) Vahepealsed kahtlased väited välja, vanem versioon taastatud ning keeleliselt parandatud. Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Gnostitsism''' ehk '''gnoosis''' (kreeka keeles ''gnõstikos'' "teadja") on sünkretistlik süsteem, mis segab omavahel kristlust, uusplatonismi, iraani usundeid ning muid populaarseid filosoofiaid. Tekkis esimestel sajanditel pärast Kristust. Iseloomulik on mateeria- vaimu dualism. Materiaalne maailm on gnostitsismi käsitluse kohaselt tekkinud emanatsioonide (aioonide) eemaldumisel algsest jumalikust täiusest. Jumalik säde (inimese hing) on vangistatud mateeriasse ja on vaja vabastada. Inimene koosneb gnostikute õpetuse järgi kolmest osast: vaim, hing ja keha (mis vastavad maailma kolmikjaotusele: [[jumal]], [[demiurg]] ja [[mateeria]]). Gnostikud tõlgendasid allegooriliselt Vana Testamenti (eriti 1. Moosese raamatut). '''Gnostitsism''' on moodne [[metatermin]] nagu kõik "ismid". [[Antiikaeg\|Antiik]]- ja [[Keskaeg\|keskajal]] märgiti kõike gnostitsistlikku selle keskse mõistega gnoosis ('teadmine' kr. k). Selle all mõisteti väljavalitutele ilmutatud teadmisi jumalikest saladustest ja eelkõige inimese jumalikust päritolust. Mõistete "gnoosis" ja "gnostitsism" tänapäevane sisu ja seos lepiti kokku [[Messina kollokvium]]il [[1966]]. aastal. Selle kohaselt nimetatakse '''gnostitsismiks''' gnostilise sõnumi ja põhistruktuuriga süsteeme ja [[Hilisantiikaeg\|hilisantiigi]] religioossete suundumuste gnostilist iseloomu. '''Gnoosiseks''' nimetatakse elitaarset ilmutatud teadmist jumalikest saladustest. Sõna "gnostiline" märgib adjektiivina mõlemat.<ref>Lahe, Jaan 2001. Gnoosis ja algkristlus. Tallinn: Kodutrükk, 109-110</ref>▼ ▲~~'''Gnostitsism''' on moodne [[metatermin]] nagu kõik "ismid".~~ [[Antiikaeg\|Antiik]]- ja [[Keskaeg\|keskajal]] märgiti kõike gnostitsistlikku selle keskse mõistega gnoosis ('teadmine' kr. k). Selle all mõisteti väljavalitutele ilmutatud teadmisi jumalikest saladustest ja eelkõige inimese jumalikust päritolust. Mõistete "gnoosis" ja "gnostitsism" tänapäevane sisu ja seos lepiti kokku [[Messina kollokvium]]il [[1966]]. aastal. Selle kohaselt nimetatakse '''gnostitsismiks''' gnostilise sõnumi ja põhistruktuuriga süsteeme ja [[Hilisantiikaeg\|hilisantiigi]] religioossete suundumuste gnostilist iseloomu. '''Gnoosiseks''' nimetatakse elitaarset ilmutatud teadmist jumalikest saladustest. Sõna "gnostiline" märgib adjektiivina mõlemat.<ref>Lahe, Jaan 2001. Gnoosis ja algkristlus. Tallinn: Kodutrükk, 109-110</ref> Gnostiklus pärineb ilmselt [[iraan]]i [[hellenistlik juutlus\|hellenistlikust juutlus]]est.

Gnostitsism: erinevus redaktsioonide vahel