Redaktsioon: 17. aprill 2019, kell 09:02 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. august 2020, kell 09:04 redigeeri eemalda LAviki (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3547 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Põrge''' on [[mehaanika]]s on kahe teineteise suhtes liikuva [[keha]] lühiajaline [[vastastikmõju]], mis algab nende kokkupuutega ja lõpeb kas eemaldumise või peatumisega teineteise suhtes.<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia\|ENE]] 4. köide, 1989</ref> Põrge võib toimuda tahkete kehade vahel (näiteks palli ja põranda vahel, [[piljard]]ikuuli ja [[kii]] vahel), aga ka jäiga keha ja vedeliku või gaasi vahel (näiteks vedeliku- või gaasijoa ja jäiga keha põrge: [[hüdrauliline löök]], [[lööklaine]]). ~~{{ToimetaAeg\|kuu=september\|aasta=2016}}~~ ~~'''Põrkeks''' nimetatakse [[mehaanika]]s nähtust, mille puhul keha punktide [[kiirus]]ed muutuvad väga lühikese ajavahemiku jooksul lõpliku suuruse võrra.~~ Põrkel tekivad kehade kokkupuutekohas suured jõud ja kehade punktide [[kiirus]]ed muutuvad väga lühikese ajavahemiku jooksul, harilikult mõne kuni mõnekümne [[mikro-\|mikrosekundi]] vältel.<ref> Tehnikaleksikon. Tallinn, Valgus, 1981 </ref> Põrke mõiste on väga lai. Näiteks piljardikuuli löömine kiiga, piljardikuulide põrkumine, raua sepistamine, vaiade rammimine, šrapnelli lõhkemine jne. jne. Siia kuuluvad ka juhud kui liikuvale kehale pannakse lõpmata lühikese ajavahemiku ''dt'' jooksul (st. praktiliselt hetkeliselt) peale täiendavad sidemed, või vastupidi, vabastatakse ta mõnest olemasolevast sidemest. Näiteks rööpselt liikuva keha üks punkt kinnitatakse või matemaatilise pendli niit lõigatakse läbi<ref>{{Netiviide\|Autor=[[Andrus Salupere]]\|URL=https://www.ioc.ee/~salupere/lk/dynaamika_2006.pdf\|Pealkiri=Dünaamika\|Väljaanne=\|Aeg=2006\|Kasutatud=2018}}</ref>. == Põrke mehhanism == Põrgete kirjeldamisel on kasutusel kaks reaalselt puhtal kujul mitte esinevat piirolukorda: absoluutselt elastne ja absoluutselt mitteelastne põrge.▼ Põrkel saab eristada lähenemis- ja eemaldumisfaasi. Kehade teineteisele lähenemise faas kestab kokkupõrke hetkest kuni kehade suurima deformeerumiseni. Kehad on siis teineteisele kõige lähemal ja peatuvad hetkeks teineteise suhtes. Sellele järgnevas faasis algab deformatsiooni vähenemine ja kehade teineteisest eemaldumine.<ref name="EE"/> [[Pilt:Elastischer stoß.gif\|pisi\|300px\|Elastne põrge ühesuguste masside korral]] == Absoluutselt elastne põrge ==▼ [[Pilt:Elastischer stoß3.gif\|pisi\|300px\|Elaastne põrge erinevate masside korral]] Absoluutselt elastseks nimetatakse sellist põrget, kus kehade [[impulss]]ide ja [[Kineetiline energia\|kineetiliste energiate]] summa enne ja pärast põrget on sama.▼ == ~~Absoluutselt~~Elastne ja mitteelastne põrge == ▲Põrgete kirjeldamisel on kasutusel kaks reaalselt puhtal kujul mitte esinevat piirolukorda: täielikult (absoluutselt) elastne ja ~~absoluutselt~~täielikult mitteelastne põrge. Absoluutselt mitteelastseks ehk plastseks põrkeks nimetatakse sellist põrget, kus [[keha]]d liiguvad pärast põrget ühesuguse kiirusega, moodustades uue keha. Sellise põrke puhul kehtib ainult [[impulsi jäävuse seadus]].▼ ▲=== ~~Absoluutselt~~Täielikult elastne põrge === ▲~~Absoluutselt~~Täielikult elastseks nimetatakse sellist põrget, kus kehade [[impulss]]ide ja [[Kineetiline energia\|kineetiliste energiate]] summa enne ja pärast põrget on sama suurfed. Reaalse põrke korral kulub osa liikumisenergiast kehade [[jääkdeformatsioon]]ile ja soojenemisele. [[Pilt:inelastischer stoß.gif\|pisi\|300px\|Mitteelastne põrge ühesuguste masside korral, kui ''v''<sub>2</sub> = 0]] [[Pilt:Elastischer stoß2.gif\|pisi\|300px\|Elastne põrge erinevate algkiiruste korral]] === Täielikult mitteelastne põrge === ▲~~Absoluutselt~~Täielikult mitteelastseks ehk plastseks põrkeks nimetatakse sellist põrget, kus põrke teine faas puudub ja [[keha]]d liiguvad pärast põrget ühesuguse kiirusega, ~~moodustades~~nagu ~~uue~~üks keha. Sellise põrke puhul kehtib ainult [[impulsi jäävuse seadus]]. == Otsepõrge, kaldpõrge ja tsentraalne põrge == Otsepõrke korral liiguvad põrkuvad kehad paralleelselt põrkejoonega, s.o liiguvad piki sirget, mis läbib kehade puutepunkti. Vastasel juhul on tegemist kaldpõrkega. Otsepõrke erijuht on tsentraalne põrge, kui kehad liiguvad enne põrget mööda nende [[massikese \|massikeskeid]] läbivat sirget. Põrge saab toimuda, kui kehad liiguvad teineteisele vastu või kui üks keha liigub suurema kiirusega teisele järele (nagu näiteks alumisel joonisel). ==Viited==

Põrge: erinevus redaktsioonide vahel