Tavaline nohu: erinevus redaktsioonide vahel

Tavalise nohu harilikud nähud on [[köha]], [[tilkuv nina|tilkuv]] javõi [[kinnine nina]] ning kurguvalu. Mõnikord lisanduvad neile veel [[lihas|lihase]]te [[valu]], väsimus, [[peavalu]] ja söögiisu puudumine.<ref name=E24>Eccles, lk 24.</ref> Kurguvalu ehk neelupõletik esineb umbes 40 protsendil, köha ja lihaste valudlihasevalu umbes pooltel haigusjuhtudesthaigetest. Täiskasvanutel tavaliselt palavikku ei esine, kuid väikelastel ja imikutel on see tavaline nähtus.<ref name=CE11/> Tavalise nohuga kaasaskäivkaasnev köha on tagasihoidlikum, kui [[gripp|gripi]] puhulkorral.<ref name=Eccles2005/> Teatud hulk viirusi võib põhjustada tavalist nohu ilma sümptomiteta.<ref>Eccles, lk 129.</ref><ref>Eccles, lk 50.</ref> Haiguse ajal ninast ja kurgust väljuv [[lima]] värvus võib olla värvitust kuni kollase ja roheliseni ning selle järgi pole võimalik [[infektsioon]]i põhjustajat määrata.<ref>Eccles, lk 30.</ref>

Teiste haigust põhjustavate viiruste hulka kuuluvad: [[koroonaviirused]] (10–15%), [[gripiviirused]] (5–15%),<ref name=Eccles2005/> [[paragripp|paragripi]] viirused, [[respiratoorne süntsütiaalviirus]], [[adenoviirused]], [[enteroviirused]] ja [[metapneumoviirus]].<ref name="NIAID2006"/> Sageli toimub nakatumine rohkem kui ühe viirusega.<ref>Eccles, lk 107.</ref> Kokku seostatakse nohu tekkega rohkem kui 200 erinevat viirusetüüpi.<ref name=Eccles2005/>

Tavalist nohu tekitavad viirused levivad [[aerosooli]]s, kokkupuutel viirust sisaldava nasaalse [[sekretsioon]]iga või muude elutute viiruskandjatega.<ref name=CE11/><ref name=Cold197/> Praegusel ajal pole veel selge, milline neist levimismoodustest on primaarne.<ref name=E211>Eccles, lk 211.</ref> Viirused võivad keskkonnas elusana püsida pikemat aega. Inimesed korjavad nad üles üldjuhul kätega ja kannavad siis selle ninna või silma, kus toimub infektsioon.<ref name=Cold197/> Viiruste levimine on sage koolides ja lasteaedades, kus käib hulgaliselt nõrgema immuunsüsteemiga lapsi ning kus [[hügieen]]itingimused on kesised. Seejärel toovad lapsed sageli viirusnakkuse koju, mille tõttu võivad nakatuda ülejäänud pereliikmed.<ref name=Text2007/> Puuduvad kindlad tõendid selle kohta, et lennukites tsirkuleeriv õhk kannab haigustekitajaid endaga kaasas.<ref name=Cold197/> Samas suurendab nakatumise riski haige inimese lähedal istumine.<ref name=E211/> Rinoviiruse puhulkorral levitab haige nakkust eelkõige kolme päeva jooksul alates esimeste sümptomite ilmnemisest, hiljem aga oluliselt vähem.<ref name="contagiousness"/>

Traditsiooniline rahva seas levinud uskumus on, et nohu võib saada pikemaajalisel jahedama ilmaga väljasviibimisekaua ajalväljas viibides, ntnäiteks sügisel ja talvel. Sellest tulenevad näiteks [[inglise keel|inglis-]] ja [[saksa keel|saksakeelne]] haiguse nimetus: ''common cold'' ja ''Erkältung''.<ref name="Zuger"/> Keha jahtumise roll nohu tekkimise riskiteguri suurenemisel on vastuoluline.<ref name="Mourtzoukou"/> MõnedMõni nohu tekitavatest viirustest levivadlevib eelkõige vastavalt aastaajale, külma või niiske ilmaga.<ref>Eccles, lk 79.</ref> On levinud hüpotees, et see on seotud pikemat aega siseruumides viibimise tõttu,<ref name="Eccles80"/> eriti kooli- ja lasteaiahooaja alguses.<ref name=Text2007/> Kuid see võib olla ka seotud hingamissüsteemi muutustega, millega kaasneb suurem vastuvõtlikkus viirusnakkustele.<ref name="Eccles80">Eccles, lk 80.</ref> Kütteperioodil siseruumides esinev [[suhteline õhuniiskus|kuiv õhk]] aitab viirusi kauem õhus hoida ja kaugemale kanda.<ref>Eccles, lk 157.</ref>

Viiruste levikul omab olulist rolli inimeste [[immuunsus]], mis on tekkinud tänu varasemale haiguse läbipõdemisele. Seda on eriti hästi näha nooremate laste seas, kelle seas levib viiruslikke nakkushaigusi sagedamini kui täiskasvanute hulgas.<ref name=E78/> Nõrga immuunsüsteemiga organismid on haigustele vastuvõtlikumad.<ref name=E78/><ref>Eccles, lk 166.</ref> Väljamagamatust ja alatoitumist seostatakse suurema riskiga haigestuda rinoviirustesse. Mõlemad avaldavad otsest mõju immuunsüsteemi funktsioneerimiseletalitlusele.<ref name="Cohen"/><ref>Eccles, lk 160–165.</ref>

[[Respiratoorne süntsütiaalviirus|Respiratoorse süntsütiaalviirusega]] (RSV) nakatumine toimub nii otsese kontakti kui ka piisknakkusega ([[aerosool]]iga). Viirus paljuneb ninas ja kõris ning liigub siis sageli edasi alumistesse hingamisteedesse. Erinevalt rinoviirustest kahjustab RSV-viirus epiteeli.<ref name=E116>Eccles, lk 116.</ref> [[Paragripp|Paragripi]] viirus vallandab reeglina põletikulise protsessi ninas, kõris ja [[bronhid]]es. NooremateNoorematel laste puhullastel võib paragripi viirus tekitada [[hingetoru]]s selle väikeste mõõtmete tõttu [[kõridifteeria]] sümptomeid.<ref name=E122>Eccles, lk 122.</ref>

Ülemiste hingamisteede erinevate viirusnakkuste diagnoos põhineb sageli haiguse tekitatud sümptomitel. Tavaline nohu mõjutab eelkõige [[nina]], [[kõri]] (neelupõletik) ja [[kopsud|kopse]] ([[bronhiit]]). Samuti on võimalik viirusepoolne erinevateeri piirkondade üheaegne mõjutamine.<ref name=CE11/> Tavalist nohu defineeritakse sageli kui nina [[limaskest]]a põletikku koos neelupõletikuga (üldnimetus nina-neelupõletik).<ref name=E51>Eccles, lk 51–52.</ref> Sageli suudab haige ise nina-neelupõletikku diagnoosida.<ref name=Eccles2005/> Tavalist nohu põhjustavat viirust määratakse harva<ref name=E51/> ja seda pole praktiliselt võimalik teha ainult sümptomite järgi.<ref name=Eccles2005/>

Kõige tõhusamaks meetodiks viiruste leviku piiramisel (eelkõige laste seas) on osutunud tavaline käte pesemine [[seep|seebiga]]. Seejuures pole teada, kas antiviraalsete või antibakteriaalsete lisanditega seebid on tavalistest seepidest tõhusama toimega. Viiruste leviku tõkestamisel võib kasu tuua ka näomaskide kasutamine.<ref name=CochP11/> [[Tsink]]i sisaldavate [[toiduaine]]te või [[toidulisand|-lisandite]] tarbimine võib leevendada nina-neelupõletiku sümptomeid.<ref name=Zinc11/> Regulaarne [[C-vitamiin]]i sisaldavate [[toit]]ude tarbimine ei vähenda küll riski haigestuda, kuid võib lühendada sellehaiguse kestust.<ref name="Hemilä2010"/>

Sümptomaatiliseks raviks kasutatakse sageli lihtsamaid [[palavikualandaja]]id ja [[valuvaigisti|valuvaigisteid]], nagu näiteks [[ibuprofeen|ibuprofeeni]]<ref name="ibu"/> ja [[paratsetamool|paratsetamooli]].<ref name="para"/> Puuduvad kindlad tõendid selle kohta, et köharavimid oleksid efektiivsema toimega kui tavalised palavikualandajad.<ref name="Schroeder"/> Seetõttu neid ei soovitata anda lastele, kuna puudub piisav teave nende ravimite kasuliku või kahjuliku mõju kohta.<ref name=CFP09/><ref name="Vassilev"/> [[Kanada]]s piirati 2009. aastal käsimüügis olevate köha- ja nohuravimite kättesaadavust, mis olid mõeldud alla 6-aastaste laste jaoks, et ennetada nende võimalikku kahjulikku mõju.<ref name=CFP09/> [[Dekstrometorfaan]]i väärkasutamise tõttu on selle ravimi kasutamine mitmes riigis keelatud.<ref>Eccles, lk 246.</ref>

Täiskasvanud võivad oma tilkuva nina sümptomit leevendada [[Antagonist (farmakoloogia)|H1 antagonistidega]], kuid nende kõrvalefektidekõrvaltoime hulka kuulub näiteks unisuse teke.<ref name=AFP07/> Samuti on efektiivsed mitmed nina limaskesta turset (kinnine nina) vähendavad ravimid.<ref name="Taverner"/> [[Ipratroopium bromiid]]i sisaldavad ninatilgad leevendavad tilkuva nina sümptomeid, kuid praktiliselt ei vähenda limaskesta turset.<ref name="Albalawi"/> Samas pole teise põlvkonna antagonistid osutunud eriti tõhusateks.<ref name="Pratter"/>

[[Antibiootikumid]] ei avalda mingit mõju viirusinfektsioonidele ning seetõttu ei avalda nad mingit toimet viirustele, mis põhjustavad nina-neelupõletikku.<ref name=CochraneAR2005/> Nende ravimite kõrvalmõjudkõrvaltoimed on sageli organismile kahjulikud, kuid sellegipoolest kirjutatakse neid tihti välja.<ref name=CochraneAR2005/><ref>Eccles, lk 238.</ref> Antibiootikumide väljakirjutamise põhjuste hulka kuuluvad inimeste kõrged ootused nende positiivse mõju suhtes, raviarsti soov patsienti aidata ning nende ravimite kahjuliku mõju alahindamine.<ref>Eccles, lk 234.</ref>

EksisteeribAlternatiivseid paljusidnohu erinevaidravimise tavalise nohumeetodeid alternatiivseidon ravimeetodeidpalju, kuid enamasti pole nende ravitoime teaduslikult tõendatud.<ref name=AFP07/> 2014. aasta seisuga puuduvad tõendid [[mesi|mee]] kasutamise kasuliku või kahjuliku mõju kohta haigustunnuste ilmnemise ajal.<ref name="Oduwole2"/> 2015. aasta seisuga on olemas esialgsed andmed nina läbipesemise kasuliku mõju kohta haigustunnuste ilmnemise ajal.<ref name="King"/> Uurimistööde alusel on järeldatud, et tsingi manustamine vähem kui 24 tunni jooksul pärast esimeste nohu sümptomite ilmnemist vähendab hea [[tervis]]ega inimestel nina-neelupõletiku kestust ja ägedust.<ref name=Zinc11/> Uurimistööde suurte erinevuste tõttu on vajalik teha lisauuringuid, et määrata, kuidas ja millal on tsingi mõju efektiivne haigusnähtude leevendamisel.<ref name="nhs"/> Kuna tsingitablettide manustamine võib põhjustada kõrvaltoimete tekkimist, pole tsingi kasutamine tavalise nohu ravimisel eriti levinud.<ref name="Zinc2"/> C-vitamiini mõju haigusele on hästi uuritud ning selle mõju on positiivne vaid teatud spetsiifilistel tingimustel, milleks on intensiivne füüsiline tegevus külmas keskkonnas.<ref name="Hemilä2010"/><ref name="Heimer2009"/> [[Siilkübar]]ate (''Echinacea'') positiivne mõju haiguse ravil on ebajärjekindel.<ref name=CochE06/><ref name="Sachin"/> Erinevate siilkübarate mõju on erineva efektiivsusega.<ref name=CochE06/>

Tavaline nohu on inimkonnaga kaasas käinud [[antiikaeg|antiikajast]] saadik, kuid haiguse tekitajad identifitseeriti alles 1950. aastatel.<ref>Eccles, lk 3.</ref> Nina-neelupõletiku sümptomeid on kirjeldatud [[Ebersi papüürus]]el, vanimal säilinud meditsiini kajastaval tekstil, mis kirjutati ligikaudu aastal 1550 [[e.m.a]].<ref>Eccles, lk 6.</ref> [[Hippokrates]] kirjeldas tavalist nohu 5. sajandil e.m.a. [[Benjamin Franklin]] oletas, et haigus levib inimestelt inimestele, kui nad viibivad üksteise lähedal kinnistes ruumides.<ref name="Inessential"/> Hiinlased on nina-neelupõletikku ravinud vähemalt viimased 3000 aastat taimest [[hiina efedra]] (''Ephedra sinica'') valmistatud teega. Efedrad sisaldavad [[pseudoefedriin]]i, mida tänapäeval kasutatakse ninatilkades limaskesta turse vähendamiseks. Kanasuppi on samuti juba pikemat aega peetud heaks nohu ravimiks, selle positiivset mõju on esile tõstnud [[Pedanius Dioscorides]] (''ca''u 40–90 [[m.a.j]]) ja [[Maimonides]] (1135–1204). Kanasupi toimet on tänapäeval teaduslikult tõestatud – nimelt sisaldab [[kanaliha]] [[aminohape]]t [[küsteiin]]i, millest on teatud määral abi nina limaskesta turse vähendamisel.<ref name="centuries"/>

Viimastel aastatel on viidud läbitehtud mitmete tavalist nohu ravivate antiviraalsete ravimite eeluuringud, kuid 2009. aasta seisuga pole neist kasutuseskasutusel veel ühtegi.<ref name="Eccles, lk 218"/> Uurimistöödega on kõige kaugemale jõutud ravimiga Pleconaril, mis on näidanud esimestel uuringuetappidel lootustandvaid tulemusi [[pikornaviirus]]te tekitatud tavalise nohu sümptomite leevendamisel ja haiguse kestuse lühendamisel.<ref name=E226>Eccles, lk 226.</ref>