Populatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Ekosistem.jpg|pisi|Ökosüsteemi tasemed: Isendisend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär]]

'''Populatsioon''' ehk '''asurkond''' on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali. Tavaliselt on ristumise tõenäosus oluliselt suurem ühises elukohas elavate isendite vahel ([[inbriiding]]), kui sellest eemal geograafiliselt isoleeritud alas elavate isendite vahel (''crossbreeding'').<ref name="Luts" />

== Definitsioon erinevateseri käsitlustes ==

Tänapäeva ökoloogias on ühtedeks põhiküsimusteks erinevad populatsioone puudutavad probleemid, näiteks optimaalne liikide arv piirkonnas, millised tegurid mõjutavad selle arvu langust ja kuidas erinevad liigid omavahel suhtlevad. Selliseid küsimusi kokku võttes on loodud termin populatsiooniökoloogia. Populatsiooniökoloogia on osa suuremast teadusharust, [[populatsioonibioloogia]]st, mis hõlmab nii evolutsioonilisi kui ka ökoloogilisi tegureid, mis mõjutavad populatsiooni.{{lisa viide}}

[[Pilt:PSM V74 D416 Thomas Robert Malthus.png|pisi|Thomas Robert Malthus. Esimene– esimene teadlane, kes uuris populatsioone]]

Esimene inimene, kesEsimesena uuris lähemalt populatsioone ja selles toimuvaid protsesse, oli [[Thomas Robert Malthus]]. Oma teoses "Essay on the Principle of Population" (1798) kirjutas T. Malthus, et kui sündide ja surmade arv on konstantne, eeldades et sünde on rohkem kui surmasid, siis populatsioon kasvab geomeetriliselt seniajani, kuni väline tegur hakkab seda piirama. Tänapäevani kasutatakse Malthuse parameetrit indeksina, et kirjeldada populatsiooni. T. Malthuse ideed mõjutasid paljusid esimese generatsiooni biolooge, kes hakkasid mõtlema populatsioonides toimuvate protsesside peale. Ühes selliseks oli [[Charles Darwin]], kes mõistis, et geomeetriline populatsiooni kasv toob kaasa tohutu suremuse ning sellest tulenevalt annab suure eelise igale päritavale tunnusele, mis aitab isendil ellujäämise eest võidelda.<ref name="r9WRw" />

Populatsioonigeneetika järgi kõik organismid, kus isendipaar saab omavahel järglasi, moodustavad paljunemisvõimelise populatsiooni. Eeldus on vaid selles, et kõik populatsiooni liikmed kuuluksid ühte ja samasse liiki.<ref name="Luts" /> Populatsioonigeneetika eesmärk on välja selgitada geneetilised erinevused nii liigisiseselt kui ka erinevate liikide vahel. Kõige laiemas mõistes on populatsioonigeneetika teadus, mis uurib organismide loomulikult tekkivaid geneetilisi erinevusi. Geneetilisi erinevusi, mis on tavalised samast liigist organismidel, nimetatakse [[Geneetiline polümorfism|geneetiliseks polümorfismiks]]. Seevastu aga geneetilised erinevused, mis akumuleeruvad erinevateleri liikidel, moodustavad [[Divergents (bioloogia)|divergentsi]]. Sellest tulenevalt võib öelda, et populatsioonigeneetika on teadusharu, mis uurib polümorfismi ja divergentsi.<ref name="Zj4Ok" />

Suurem osa tänapäeva populatsioonigeneetika uuringutest on seotud [[DNA]] ja [[Valgud|proteiinide]] analüüsidega. Kuid populatsioonigeneetika teoreetiline ja [[Empiirilisus|empiiriline]] areng algas juba 1890. aastate alguses. Charles Darwin ja [[Gregor Mendel]] olid teadlased, kes avastasid populatsioonigeneetika alusteadmised, kuigi kumbki neist seda sel ajal ei taibanud. Darwin tähtsustas evolutsioonilistes protsessides [[pärilikkus]]t ja variatsioone ning Mendel avastas [[Mendeli seadused|pärilikkuse mehhanismi]]. Darwin polnud kursis Mendeli tööga ning seetõttu olierines tema arusaam pärilikkusest väga erinev sellest mehhanismist, mida tänapäeval teatakse ja tunnustatakse.{{lisa viide}}

* [[populatsiooni struktuur]]

* [[metapopulatsioon]]

* [[deem]]

* [[populatsiooniplahvatus]]

* [[sinised koridorid]]