Šampanja: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
5. rida:
===Šampanja ajalugu===
[[Pilt:New Year's Eve celebration equipment2.jpg|pisi|right|
„Campania" tähendab ladina keeles maakohta, pärinedes ajast, mil roomlased piirkonda kontrollisid ja pinnase aluskihist kriiti ja lubjakivi kaevandasid. Rheimsi mägi on kriidi kaevandamisest käike täis uuristatud ja näeb välja nagu Šveitsi juust. Täna kasutatakse neid käike veinide säilitamiseks ja need on ideaalsed šampanja laagerdamiseks.
Tihti peetakse ekslikult šampanja loojaks Benedictuse munka Dom Perignoni (sünd. 1638), kuid vahuveini on valmistatud maailmas ja isegi Prantsusmaal juba ammu enne teda. Dom Perignoni panus vahuveinidesse seisnes hoopiski selles, et ta otsis lahendust, kuidas vältida veini pudelis uuesti käärima minemist. Seetõttu soovitaski Dom Perignon pigem mitte kasutada Chardonnay marja, kuna see kippus väga kergesti pudelis uuesti käärima minema ja julgustas kasutama tumeda kestaga viinamarju (eriti Pinot Noiri).
1518. aastal pakuti esmakordselt Inglise kuninga Henry IV õukonnas ilma mullita vin de Champagne'i, Champagne'i vahuveini esitles Inglise kuningakojas aga esmakordselt alles 1662. aastal markii de St. Evremond.
45. rida:
===Šampanja kuivusaste===
Šampanja magususe määrab doseerimine ehk Liguer d'Expedition, kus vahetult enne pudeldamist lisatakse teatud määral magusust,
*Extra brut – eriti kuiv šampanja, kus kogu suhkur on käärinud alkoholiks.
*Brut – kuiv šampanja, kuhu lisatakse natuke suhkrut, suhkrusisaldus 3–12 g/l.
75. rida:
===Šampanja ja toit===
Šampanja sobib klassikaliselt austrite, mereandide ja paljude muude kalaroogadega
==Välislingid==
* [http://www.veiniguru.ee/meie-veinid/prantsusmaa/sampanja.html Veiniguru:
[[Kategooria:Alkohoolsed joogid]]
| |||