Tiantai: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Toim., täiend. |
||
1. rida:
{{Budism}}
'''''Tiantai''''' (hiina keeles, jaapani keeles ''tendai'') oli hiina [[budism]]i koolkond, mis tekkis 6. – 7. sajandi vahetuse paiku ja sai oma nime mäe järgi Ida-Hiina rannikul tänapäeva Zhejiangi provintsis, kus asub koolkonna peaklooster.
Koolkonna tegelikuks rajajaks oli [[Zhiyi]], kuid hiljem kinnistati talle ''tiantai'' kolmanda patriarhi tiitel, kuna esimeseks patriarhiks peetakse Huiweni (surnud umbes 550) ning teiseks viimase õpilast ja Zhiyi õpetajat Nanyue Huisid (515–577).
''Tiantai ''aluspühakirjaks on «[[Lootossuutra]]», mida tõlgendatakse Zhiyi seletuste ja kommentaaride valguses kui [[Buddha]] sõna kõrgeimat väljendust. ''Tiantai''le on omane budismi käsitlemine hierarhiliselt järjestatud õpetuste süsteemina ning rangelt formaliseeritud [[meeleharjutus]]te rakendamine.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: Tiantai.[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Tiantai]</ref>
Koolkonnale nime andnud Tiantai mäel elanud õpetaja Zhiyi jõudis oma teedrajava töö kaudu [[Pan jiao süsteem|''pan jiao'' süsteemi]] kallal järeldusele, et Buddha lõplik, kõikehõlmav õpetus on esitatud „[[Lootossuutra|Lootossuutras]]“ (''Saddharma-puṇḍarīka-sūtra''). Zhiyi jagas Buddha õpetused viide kronoloogilisse etappi, mis päädivad „Lootossuutra“ ja ''[[Mahāparinirvāṇa-sūtra]]''’ga. ''Mahāparinirvāṇa-sūtra'' võtmine „Lootossuutra“ kõrvale oli vajalik, kuna traditsiooni kohaselt oli ''Mahāparinirvāṇa-sūtra''’t alati peetud viimasena kuulutatud suutraks, mis kätkeb ka Buddha viimaste elupäevade kirjeldust ja [[Nirvaana|nirvaanasse]] vaibumist. Õpetaja Zhiyi argumendiks oli, et kuna „Lootossuutra“ ületas mõningate järgijate arusaamisvõime, pidi Buddha kasutusele võtma ka ''Mahāparinirvāṇa-sūtra''.<ref>Skilton, A. 2012. Budismi lühiajalugu''.'' Tallinn: Koolibri, lk 159.</ref>
„Lootossuutra“ on kogu Ida-Aasia populaarsemaid budistlikke tekste, mis kätkeb õpetust ''[[Oskuslikud vahendid|upāya]]''’st ning sätestab [[Arhat|arhati]], [[bodhisattva]] ja ''[[pratyekabuddha]]'' vahekorra, seega ka [[mahajaana]] positsiooni mitte-mahajaana koolkondade suhtes. Suutra õpetab, et [[virgumine]] on kättesaadav kõikidele elusolenditele, neis peitub [[
Õpetaja Zhiyi rõhutas oma „[[Lootossuutra]]“ tõlgendustes, et buddhasus on kättesaadav mitte ainult kõigile inimestele, vaid lausa samas elus, lahknedes sellega India budistlikust traditsioonist, mis keskendus eeskätt elude ja aegkondade (skr ''kalpa'') pikkustele praktikatele. Selline nägemus sobis tollase India mõttelaadiga, kus sansaarast väljamurdmine oli enamiku vaimsete traditsioonide sihiks ning kus ajaarvestuslik perspektiiv küündis lugematute elude pikkuste ajastuteni, kuid ei rahuldanud hiinlaste soovi näha oma pingutuste vilju siin ja praegu.<ref name=":0" />
''Tiantai ''koolkond Hiinas hääbus 9. saj keskpaiku, mil budism sattus tagakiusamise alla, kuid taastati 10. saj korea munkade abil.
Koreas oli koolkonna õitseaeg 12. saj lõpus, mil selle juhiks oli Ŭich´ŏn (1055–1101).
Jaapanisse viisid ''tiantai ''õpetuse juba 8. saj hiina mungad, kuid koolkond sai ''tendai'' nime all väga mõjukaks tänu [[Saichō]]le, kes rajas ka selle keskuse [[Kyōto]] lähedal Hiei mäel. Pärast tagakiusamisi 16. saj ''tendai'' mõju vähenes ning see jäi [[puhas maa|puhta maa]], [[Nichiren]]i koolkonna ja ''[[zen]]''’i varju.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: Tiantai.[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Tiantai]</ref>
== Viited ==
{{viited}}
[[Kategooria:Mahajaana]]
| |||