Musket: erinevus redaktsioonide vahel

{{Toimeta|kuu=juuli|aasta=2020}} {{keeletoimeta}} {{viita}}

[[Pilt:Grand Turk(36).jpg|thumb|Musketid ja täägid [[Fregatt|fregati]] [[Grand Turk]] pardal.]]

'''Musket''' on eestlaetav pikk sileraudne [[tulirelv]], mida kasutasid peamiselt [[jalavägi|jalaväelased]].

Termin ''"[[musketär]]''" tähendab musketiga relvastatud sõdurit. Pikka aega kasutati musketeid kui soomust läbistavaid relvi raudrüüs rüütlite vastu ja toetati nendega arkebuuse ning piikidega relvastatud jalaväge. Musketid olid pikka aega [[arkebuus]]idest raskemad relvad, kuid alates [[16. sajand]]ist tehnoloogia edasi arenedes muutusid musketid kergemaks ja lõpuks asendasid arkebuusid. Peale [[Tääk|täägi]] kasutuselevõttu kadusid ka piigid relvastusest ja sisuliselt kõik jalaväelased muutusid musketärideks. Musketid kaotasid oma tähtsuse lahinguväljal [[19. sajand]]i lõpus [[vintpüss]]ide kasutuselevõtu järel.

Ka heade lasketingimiste juures oli musket ebatäpne. Üks selle aja ohvitser on öelnud: „Sõdur, kes saab haavata 150 jardi (1 jard = 0,914 meetrit) pealt temale sihitud ja lastud musketikuulist, peab olema eriti vähese õnnega sündinud.”

Märklauad, ehk puidust ja riidest kujud seati jalaväe kompanii ette, kus oli iga 1,8 meetri peale üks mees, kokku 32 meest, mis tegi tegelikust 44% tihedama rivi, kui tavaliselt. Harilikult täitis kompanii 52 m² alal. Toodud rivistuses oleks kompanii katnud 30 msupm² ala. Enamgi veel, tulistajatel oli suur eelis, keegi ei tulistanud neile vastu.

300 – 20

200 – 25

140 – 40

70 – 70

Teised armeed vastupidiseltaga jätkasid vintpüsside kasutusele võtmist eriotstarbega üksustes.

Päritolu – Nimi – Kasutuses alates – Kaliiber, Mmmm – Kaal – Lasku minutis – Kaugus Efekt/Maxmax