Lydia Koidula tänav (Tallinn): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
9. rida:
==Ajalugu==
Tänav tekkis arvatavasti seoses [[Kadrioru lossipark]]i uute hoonete rajamisega 1750. aastatel.<ref name="L5qbD" /> 1752. aastal [[Kadrioru loss]]i arhitekti kohale asunud puusepp- ja ehitusmeister [[Johann Georg Teichert]] (1704–1773) rajas paljude teiste uute hoonete kõrval endale pargi territooriumile väikese elamu õue ja aiaga (praeguse maja nr 34 kohal). Maja juurde rajati praeguse [[Weizenbergi tänav]]aga paralleelne tee. 18. sajandi keskel asus aga Kadrioru kaguosas ka kaks eravaldust. Praeguse Koidula tänava Lasnamäe-poolses otsas lõikus [[Kadrioru park|Kadrioru pargi]] alasse riskülikukujuline võõras maatükk – doktor Niebergi lesele kuulunud erakrunt – ning sellest läänes hilisem Frese kinnistu. Teicherti maja juures olevat teed pikendati nähtavasti ka nende kruntideni. 1780. aastal ehitas Tallinna kaupmees [[Christian Frese]] oma krundile suure hoone, kuhu rajas sitsivabriku.<ref name="GYqh9" /> Maja on osaliselt ümberehitatuna säilinud tänini (maja nr 23).<ref name="urNxf" /> Umbes 1783. aastal arhitekt [[Johann Schultz]]i
19. sajandi alguseks oli pargi vana ida-
19. sajandi keskpaiku sai Tallinnast tähtis suvituspealinn. Suvilaid hakati ehitama nii Kadrioru lähedusse [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] äärde kui ka otse Kadrioru alale [[Lasnamäe paekallas|Lasnamäe paekalda]] jalamil.<ref name="OQp0C" />
37. rida:
Aastatel 1936–1937 rajati [[Tallinna Lastepark]] koos peahoonega (maja 21c), mille projekteerisid arhitektid [[Alar Kotli]] ja [[Villem Seidra]]. Oma aja kohta väga uuendusliku laste vaba aja kompleksi rajas [[Riigiparkide Valitsus]], mille juhataja oli tollase riigivanema [[Konstantin Päts]]i vend [[Peeter Päts]]. [[Eesti Spordi Keskliit|Eesti Spordi Keskliidu]] eestvedamisel said lapsed seal asjatundlike juhendajate käe all sisukalt vaba aega veeta. Peahoone ees asunud basseinides toimusid ujumistreeninguid, mänguväljakutel tegeldi pallimängude ning rütmikaga. Lisaks said lapsed osaleda laulutundides ning õppida tundma loodust ja kodumaa ajalugu. Aeg-ajalt võeti ette matkasid Tallinna lähiümbrusse.
Peahoone suurde einelauasaali oli üles seatud hinnaline kinoaparatuur. Hoones paiknesid veel riietus- ja pesemisruumid, mängude ja spordivahendite panipaigad, töökabinetid ning ametikorterid. Nõukogude ajal kasutas sealseid ruume spordikool. Jalgrattasõit, ujumine, pallimängud, iluvõimlemine, suusatamine – see on vaid väike loetelu aladest, mida lapsed
Aja jooksul Lastepargi rajatised amortiseerusid. Kõrvalhooned, basseinid ja tribüünid lammutati. Kaalumisel oli ka peahoone lammutamine. Aastal 2003 võeti suure miljöö- ja arhitektuuriväärtusega hoone muinsuskaitse alla. Aastal 2007 alustati [[Tallinna Kultuuriväärtuste Amet]]i toetusel hoone renoveerimist. 25. septembril 2009 avati seal [[Tallinna Linnamuuseum]]i filiaal [[Muuseum Miia-Milla-Manda]]. Alates 15. juunist 2014 on muuseumi
===Koidula 22===
Majas Koidula 22 peatus
===Koidula 23===
49. rida:
See on Koidula tänava vanim hoone.
19. sajandi algul läks kinnistu koos kõigi hoonetega [[Kubermanguvalitsuse Ehituskomitee]] valdusse. 19. sajandi keskpaiku paiknes seal [[Mereväeinseneride Komando]]. Aastal 1863 läks kinnistu vaesestunud aadlisoost vanapiigade [[Püha Maarja varjupaik|Püha Maarja varjupaigale]] (aadlinaiste varjupaik, [[Adelige Marienstift]]), mis tegutses 1938. aastani, mil peahoone anti [[Riigiparkide Valitsus]]e käsutusse.<ref name="Zw1fa" /> Pärast Teist maailmasõda töötasid majas koolid, viimati [[Tallinna Kadrioru Põhikool]] ([[Tallinna 13. 8-klassiline
Hoone algne sisekujundus on täielikult ja plaanilahenduski osaliselt hävinud. Ka välisarhitektuuri on moonutanud näotu [[tuulekoda]] [[rokokoostiil]]is ukse ees ja teised juurde- ja ümberehitused. Ansambli kunagistest kõrvalhoonetest on vähesel määral säilinud vaid pikk paekivist võlvitud [[jääkelder]] vasakul esiplaanil ning osaliselt üks väiksem kivist majapidamishoone krundi sügavuses. Ülejäänud kõrvalhooned, samuti peahoone taga asunud tiik, on aja jooksul likvideeritud.
62. rida:
Aastal 1833 oli elamu täielikult lagunenud tiibhoone tõttu kuulutatud kasutamiskõlbmatuks. Ajavahemikul 1834 – umbes 1850 rajati samale kohale uus lossivalitseja ehk kastellaani maja (praegune maja nr 34), mis on tänaseni säilinud. Lossivalitseja uus elamukompleks, mis on Kadrioru lossi kõrvalhooneist hiliseim, koosneb kolmest fassaadidega praeguse [[Roheline aas|Rohelise aasa]] poole pööratud puumajast: kahekorruselisest peahoonest ja selle külgedele pisut taanduvatena paigutatud ühekorruselistest tiibadest. Vasakpoolne neist oli määratud aednikule, parempoolne teenijaskonnale. 1860. aastatel lisati peahoone lossipoolsele külgfassaadile väike juurdeehitis.<ref name="GACOc" />
Aastal 1925 lubas Eesti riik oma 60. juubelit tähistanud
<gallery>
|