Lydia Koidula tänav (Tallinn): erinevus redaktsioonide vahel

Tänav tekkis arvatavasti seoses [[Kadrioru lossipark]]i uute hoonete rajamisega 1750. aastatel.<ref name="L5qbD" /> 1752. aastal [[Kadrioru loss]]i arhitekti kohale asunud puusepp- ja ehitusmeister [[Johann Georg Teichert]] (1704–1773) rajas paljude teiste uute hoonete kõrval endale pargi territooriumile väikese elamu õue ja aiaga (praeguse maja nr 34 kohal). Maja juurde rajati praeguse [[Weizenbergi tänav]]aga paralleelne tee. 18. sajandi keskel asus aga Kadrioru kaguosas ka kaks eravaldust. Praeguse Koidula tänava Lasnamäe-poolses otsas lõikus [[Kadrioru park|Kadrioru pargi]] alasse riskülikukujuline võõras maatükk – doktor Niebergi lesele kuulunud erakrunt – ning sellest läänes hilisem Frese kinnistu. Teicherti maja juures olevat teed pikendati nähtavasti ka nende kruntideni. 1780. aastal ehitas Tallinna kaupmees [[Christian Frese]] oma krundile suure hoone, kuhu rajas sitsivabriku.<ref name="GYqh9" /> Maja on osaliselt ümberehitatuna säilinud tänini (maja nr 23).<ref name="urNxf" /> Umbes 1783. aastal arhitekt [[Johann Schultz]]i poolt koostatud Kadrioru lossi plaanil on Frese majani kulgenud tee juba peale märgitud.<ref name="WdJiV" />

19. sajandi alguseks oli pargi vana ida-lääne-suunaliseläänesuunalise allee jätkuna tekkinud praegune Koidula tänav. Et {{kas|[[Kadrioru alev]]isse}} lubati nüüd elama ka isikuid, kes ei olnud lossi teenistuses, levis alevi hoonestus seoses elanikkonna kasvuga ka selle tänava algusse ja lossipargi alalegi. Sinna rajatud kinnistud oli suhteliselt pikad ja kitsad ning elamute fassaadid olid pööratud lossi poole.<ref name="urNxf" /> Sealsest vanemast hoonestusest pole aga midagi säilinud, sest 5. augustil 1834 alevis puhkenud suure tulekahjuga hävis paarkümmend hoonet.

Peahoone suurde einelauasaali oli üles seatud hinnaline kinoaparatuur. Hoones paiknesid veel riietus- ja pesemisruumid, mängude ja spordivahendite panipaigad, töökabinetid ning ametikorterid. Nõukogude ajal kasutas sealseid ruume spordikool. Jalgrattasõit, ujumine, pallimängud, iluvõimlemine, suusatamine – see on vaid väike loetelu aladest, mida lapsed siinseal läbi aegade on harrastanud. Hoone oli [[Reet Krieger]]i 1978. aastal loodud sporttantsuklubi [[Palestra (klubi)|Palestra]] kauaaegne treeningupaik. Aastatel 1953–1962 asus selles majas ka [[Tallinna Linna Mererajooni TSN TK IV Raamatukogu]], mille käsutuses oli 14 m² suurune tuba.

Aja jooksul Lastepargi rajatised amortiseerusid. Kõrvalhooned, basseinid ja tribüünid lammutati. Kaalumisel oli ka peahoone lammutamine. Aastal 2003 võeti suure miljöö- ja arhitektuuriväärtusega hoone muinsuskaitse alla. Aastal 2007 alustati [[Tallinna Kultuuriväärtuste Amet]]i toetusel hoone renoveerimist. 25. septembril 2009 avati seal [[Tallinna Linnamuuseum]]i filiaal [[Muuseum Miia-Milla-Manda]]. Alates 15. juunist 2014 on muuseumi nimi [[Kadrioru lastemuuseum Miiamilla]].<ref name="SW1A3" />

Majas Koidula 22 peatus 1881. aasta juunis luuletaja [[Lydia Koidula]].

19. sajandi algul läks kinnistu koos kõigi hoonetega [[Kubermanguvalitsuse Ehituskomitee]] valdusse. 19. sajandi keskpaiku paiknes seal [[Mereväeinseneride Komando]]. Aastal 1863 läks kinnistu vaesestunud aadlisoost vanapiigade [[Püha Maarja varjupaik|Püha Maarja varjupaigale]] (aadlinaiste varjupaik, [[Adelige Marienstift]]), mis tegutses 1938. aastani, mil peahoone anti [[Riigiparkide Valitsus]]e käsutusse.<ref name="Zw1fa" /> Pärast Teist maailmasõda töötasid majas koolid, viimati [[Tallinna Kadrioru Põhikool]] ([[Tallinna 13. 8-klassiline Kool]], [[Tallinna 59. Põhikool]]), ja kuni 2012. aastani [[Tallinna Vene Muuseum]]. Praegu on maja kasutuseta ja selle seisukord halveneb aastatega. 2017. aastal avas linn selles lasteaed Lotte. Hoone on korrastatud ja sel on küljel juurdeehitis.<ref>[https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Kadriorus-avas-uksed-Lotte-lasteaed]</ref>

Aastal 1925 lubas Eesti riik oma 60. juubelit tähistanud kirjanikilekirjanik [[Eduard Vilde]]le tema teenete Eesti riigi loomisel maja koos aiamaaga. Sobivat maja küll ei leitud, kuid riigile kuuluvas majas Koidula 34 anti 1927. aastal pärast remonti ja möbleerimist kirjaniku käsutusse üks korter, kus Eduard Vilde elas oma surmani 1933. aastal. Tänapäeval asubki majas [[Eduard Vilde muuseum]].