Redaktsioon: 20. aprill 2019, kell 21:43 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 14. juuli 2020, kell 10:19 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust PResümee puudub
7. rida: == Ajalugu == Esimesed ringkonnad loodi [[Preisimaa kuningriik\|Preisimaa kuningriigi]] poolt, kes jagas oma provintsid aastatel 1808/1816 25 ringkonnaks. ~~Põhja~~Nordrhein-~~Rein-Vestfaali~~Westfaleni ringkonnad on otseselt jätkuks neile, mis loodi aastal 1815. Teised [[Saksa keisririik\|Saksa keisririigi]] osastisriigid asutasid sarnaseid üksusi nimega ''Kreishauptmannschaft'' (Saksimaal) või ''Kreis'' (Baieris ja [[Württemberg]]is) (ei tohi segamini ajada tänapäevase ''Kreisi'' või ''Landkreisiga''). [[Kolmas Riik\|Kolmandas Riigis]] ühtlustas natsi-valitsus nimetust; sellest ajast alates said kõik sellised üksused nimeks ''Regierungsbezirk''. 1. jaanuaril 2000 lõpetas [[Rheinland-Pfalz]] oma kolm ringkonda Koblenzi, Rheinhessen-Pfalzi ja Trieri. Kolme ringkonnavalitsuse töötajad ja varad anti üle kolmele riigiasutusele, kes vastutasid kogu liidumaa eest, igaüks neist kattis ringkonnavalitsuse endise vastutuse osa. 13. rida: 1. jaanuaril 2004 lõpetas [[Saksi-Anhalt]] oma kolm ringkonda Dessau, Halle ja Magdeburgi. Vastutuse katab nüüd liidumaa haldusamet (''Landesverwaltungsamt'') kolme osakonnaga ringkonnavalitsuste endistes asukohtades. [[Alam-Saksi]] liidumaa loodi aastal 1946 kolme endise vaba riigi [[Braunschweigi vaba riik\|Braunschweigi]], [[Oldenburgi vaba riik\|Oldenburgi]] ja [[Schaumburg-Lippe vaba riik\|Schaumburg-Lippe]] ning endise Preisimaa provintsi [[Hannoveri provints\|Hannoveri]] ühendamisega. Kaks endist riiki muutusid laiendatud volitustega halduspiirkondadeks (''Verwaltungsbezirke''). Nende kõrvale tekkisid vähemautonoomsed Preisi-stiilis ringkonnad, mis koosnesid endisest Hannoveri provintsist ja tillukesest Schaumburg-Lippest. Need erinevused tasandati 1. jaanuaril 1978, kui neli territoriaalselt ümberkorraldatud ringkonda asendasid kahte laiendatud volitustega halduspiirkonda ja kuut vana ringkonda (Braunschweig ja Oldenburg ning Aurich, Hannover (jäi üldiselt samaks), Hildesheim, Lüneburg (vana), Osnabrück ja Stade). 1. jaanuaril 2005 lõpetas Alam-Saksimaa allesjäänud neli ringkonda (Braunschweig, Hannover, Lüneburg ja Weser-Ems). Aastal 2005 kavatses [[Nordrhein-Westfalen~~\|Põhja-Rein-Vestfaal~~]] lõpetada viis ringkonda ja luua kolm omavalitsuslikku üksust. Vana "Preisi stiilis" ringkond ei omanud omavalitsusorganeid. 1. augustil 2008 korrastas [[Saksimaa]] oma kreise ja muutis ringkonna (''Regierungsbezirke'') nime direktsiooniringkonnaks (''Direktionsbezirke''). See oli vajalik, kuna üks uutest kreisidest ei mahtunud vana ringkonna piiridesse ja mõned vastutusalad on nüüd kreiside kanda. Direktsiooniringkonnad kannavad siiski nimesid Chemnitz, Dresden ja Leipzig. Direktsiooniringkonna valitsus on liidumaadirektsioon (''Landesdirektion'') ja selle president on liidumaadirektsiooni president (''Präsident der Landesdirektion''). 25. rida: [[Baieri]]: [[Ülem-Baieri]], [[Alam-Baieri]], [[Oberpfalz]], [[Ülem-Frangimaa]], [[Kesk-Frangimaa]], [[Alam-Frangimaa]], [[Švaabimaa]] [[Hessen]]: [[Darmstadti ringkond\|Darmstadt]], [[Gießeni ringkond\|Gießen]], [[Kasseli ringkond\|Kassel]] *[[Nordrhein-Westfalen~~\|Põhja-Rein-Vestfaal~~]]: [[Arnsbergi ringkond\|Arnsberg]], [[Kölni ringkond\|Köln]], [[Detmoldi ringkond\|Detmold]], [[Düsseldorfi ringkond\|Düsseldorf]], [[Münsteri ringkond\|Münster]] Ringkondade piirkondlikud valitsused on enamasti ellu kutsutud kohaliku tasandi administratiivsetel põhjustel.

Ringkond (Saksamaa): erinevus redaktsioonide vahel