Kingissepp: erinevus redaktsioonide vahel

[[1384]]. aastal ehitasid [[novgorod]]lased [[Vadjamaa]]le [[Jamburgi linnus|linnuse]] ''Jam'' (ka ''Jamski gorodok''), mis pidas vastu rootslaste rünnaku. 15. sajandil oli linnuse kohta kasutusel Liivimaal ja saksakeelses kirjanduses [[rööpnimetusrööpnimi]] Nyslott<ref>Клейненберг И.Э., [http://annales.info/rus/novgorod/yam.htm#_ftn7 О названии новгородского пригорода Ямы в западных источниках XV в.]</ref>, vene keeles ''Ниенслот'', ehk Uus'uus linn-, uus linnus'. 1449. aastal alustati uue [[Jamburgi kindlus]]e ehitamist, mille mõõdud olid u 140 m ja 240 m ning [[pindala]] u 2,6 [[hektar]]it. Aastatel 1510–1520 täiendati kindluse kaitserajatisi: laiendati kindlusemüüre ja kaasajastati suurtükikaitset.

[[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal 1583. aastal lõpul vallutas Rootsi väejuht [[Pontus de la Gardie]] Jami janing aastatel [[1583]]–[[1595]] oli Jamburg, koos [[Ingerimaa]]ga [[Ingerimaa kubermang]]una [[Rootsi]] valduses ja kandis nime '''Jama'''.

1656. aasta alanud [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Rootsi–VeneRootsi-Vene sõjas]] hõivasid [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] väed 1658. aasta alguses [[Jamburg]]i eeslinna. Sõja lõpetas [[1658]]. aasta lõpus sõlmitud Rootsi ja Venemaa vahel [[Narva]] lähedal [[Vallisaare mõis]]as [[Vallisaare vaherahu]].

[[1682]]. aastal pärast Jamburgi kindluse seisukorra inspekteerimist [[Erik Dahlberg]]i poolt otsustati kindluse ehitisi mitte parandada, vaid kindlus hävitada, mismida ka õhkimise teelõhkides teostatitehti.