ALMAVÜ: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
26. rida:
* 1988–1991 [[Nikolai Kotlovtsev]]
==ALMAVÜ Eesti NSV-s==
{{vaata|Nõukogude väeosad Eestis#ALMAVÜ}}
[[Fail:Ringrajasõidud Pirital 71 (21).jpg|pisi|ALMAVÜ AMK logo Pirital. [[NLKP 24. kongress]]ile pühendatud ringrajasõidu võistluse võitjad]]
[[OSOAVIAHIM]] (Riigikaitse ning lennunduse ja keemia-alase töö abistamise ühing) oli üleliiduline sõjaväestatud massiorganisatsiooni organiseerimisbüroo alustas Eestis tegevust [[15. november]] [[1940. aasta Eestis|1940]]. aastal. Struktuuri kuulusid linnanõukogud vabariikliku alluvusega linnades ja maakonnanõukogud, mille koosseisu kuulusid kohalikud bürood. [[1941. aasta Eestis|1941]]. aasta suvel organisatsiooni tegevus katkes, see taastati [[1945. aasta Eestis|1945]]. aastal [[1948. aasta Eestis|1948]]. aastal jätkas OSOAVIAHIM-i tegevust ALMAVÜ vabariiklik organisatsioon.
 
[[Eesti NSV]]-s jätkas [[1944. aasta Eestis|1944]]. aastal tegevust 1940. aastal asutatud Kaitse, Lennuväe ja Keemiatööstuse Abistamise Ühingute Liidu Eesti Vabariiklik Kesknõukogu, [[1948. aasta Eestis|1948]]. aastal jagati see kolmeks iseseisvaks organisatsiooniks. Eestis moodustati Armee Abistamise Vabatahtliku Ühingu Eesti Vabariiklik Komitee, Laevastiku Abistamise Vabatahtliku Ühingu Eesti Vabariiklik Komitee, Lennuväe Abistamise Vabatahtliku Ühingu Eesti Vabariiklik Komitee.
 
[[1951. aasta Eestis|1951]]. aastal moodustati ühingute liitmisega Armee, Lennu- ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing ja selle Eesti Vabariiklik Organiseerimiskomitee, [[1953. aasta Eestis|1953]]. aastal moodustati Üleliidulise Armee, Lennu- ja Mereväe Abistamise Vabatahtliku Ühingu Eesti Vabariiklik Komitee (ALMAVÜ Eesti Vabariiklik Komitee). Organisatsioonil olid kohalikud rajoonikomiteed, auto-, moto-, mere- ja raadio[[klubi]]d, kuni 1971. aastani tegeldi ka [[vetelpääste]]ga. 21.-24. detsembril [[1971. aasta Eestis|1971]] toimus Moskvas ALMAVÜ VII Üleliiduline Kongress, mille otsusel muudeti osaliselt ALMAVÜ põhikirja, ühtlustati ja tsentraliseeriti organisatsiooni. 1971. aastal nimetati Üleliidulise ALMAVÜ Eesti Vabariiklik Komitee ümber Nõukogude Liidu ALMAVÜ Eesti NSV Keskkomiteeks.<ref>https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:105050 PDF</ref>
 
Enne kauaaegset [[ALMAVÜ Eesti NSV Keskkomitee]] esimeest, küllaltki eestimeelset [[kindral]]it [[Jüri Raudsepp (sõjaväelane)|Jüri Raudseppa]] (1961 kuni 1989), oli ALMAVÜ Komitee esimeheks Eduard Nooska. <ref>https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/218780</ref> Eesti NSV ALMAVÜ viimaseks esimeheks oli endine [[Nõukogude armee]] poliittöötaja [[polkovnik]] [[Eedu Pallase]].
 
Eesti NSV ALMAVÜ kokkukutsutud [[konverents]]i otsusega 17. mail [[1990. aasta Eestis|1990]] lõpetas Eesti NSV ALMAVÜ Eestis tegevuse. Moodustati [[Eesti Tehnika- ja Spordiliit]], mis vastavalt põhikirjale oli ka ALMAVÜ Eesti NSV Keskkomitee õigusjärglane<ref>http://ais.ra.ee/index.php?module=202&op=6&tyyp=1&otsing_id=&id=110250066308&sess_id=da853dacad599d430ff3b8404fbf2c62</ref>.
==Organisatsioon Venemaal==
[[25. september|25. septembril]] [[1991]] asutati Venemaa Kaitse-Spordi-Tehnika Organisatsioon (''Российская оборонная спортивно-техническая организация, lühend РОСТО; Rossiiskaja oboronnaja sportivno-tehnitšeskaja organizatsija'', lühend ROSTO), millest sai pärast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lagunemist [[Venemaa Föderatsiooni President| Venemaa Föderatsiooni Presidendi]] määrusega NSV Liidu ALMAVÜ õigusjärglane Venemaal.