Pinnanähtused: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
 
1. rida:
{{See artikkel| räägib pinnanähtustest üldse; pinnanähtuseks nimetatakse ka [[pinnaefekt]]i}}
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2009}}
'''Pinnanähtused''' on [[füüsika]]s [[nähtus]]ed, mis esinevad erinevate [[faas (füüsikaline keemia)|faaside]] [[piirpind|piirpinnal]] olevatel molekulidel. Pinnanähtused on tingitud sellest, et erinevate faaside vahele jäävad piirmolekulid on mõjutatud nii naaberfaasist kui ka samast faasist oleva teiste molekulide poolt.
 
'''Pinnanähtused''' on [[füüsikaline nähtus |füüsikalised nähtused]], mis ilmnevad [[keha]] pinnal või selle mõne [[molekul]]i paksuses pinnakihis ja samuti [[aine]] eri [[faas (füüsikaline keemia)|faaside]] [[piirpind|piirpinnal]].
Sagedasimad pinnanähtused on [[adsorptsioon]], [[märgumine]], [[pindaktiivsus]], [[pindpinevus]], [[kapillaarsus]] jne.
 
Pinnanähtused võivad olla tingitud pinnakihi molekulide suuremast liikumisvabadusest. Ka on eri faaside (näiteks tahke ja vedela või vedela ja gaasilise faasi) vahele jäävad piirmolekulid mõjutatud nii naaberfaasist kui ka samast faasist pärit olevate molekulide poolt.
[[Kategooria:Füüsikaline keemia]]
 
Pinnanähtused on näiteks [[pindpinevus]], [[kapillaarsus]], [[adhesioon]], [[kohesioon]], [[märgumine]], [[adsorptsioon]] ja [[desorptsioon]].
 
[[Elektrotehnika]]s on mõnikord ka [[pinnaefekt]]i ehk skinnefekti nimetatud pinnanähtuseks.
 
[[Kategooria: Füüsikaline keemia]]