Leonardo da Vinci: erinevus redaktsioonide vahel

: ''Selles [[Firenze Vabariik|Firenze Vabariigi]]- aegses nimes tähistab da Vinci sünnikohta, mitte perekonnanime, ja; inimesele viidatakse tema eesnimega Leonardo.''

Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema teost, "[[Mona Lisa]]" ja "[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]" on kõige kuulsamad, reprodutseeritumad ningja parodeeritumad portree ningja religioosne maal läbi aegade, nende kuulsusega on võrreldav vaid [[Michelangelo]] "Aadama loomine". Leonardo joonistus [[Vitruviuse mees|Vitruviuse mehestki]] on kultuuriikoon, olles jäljendatud kõigel alates [[euro]]st, lõpetades raamatute ja [[T-särk]]idega. Tema teostest on säilinud võib-olla 15, nõnda vähe tema pidevate ja tihti hukatuslike uute tehnikatega seotud eksperimentide ningja kroonilise edasilükkamiste tõttu{{lisa viide}}. Siiski on Leonardo tööd ja päevikud, mis sisaldavad joonistusi, teaduslikke diagramme ja kunstniku mõtteid maalimise loomuse kohta võrreldavad vaid tema kaasaegse Michelangelo teostega.

Selle perioodi olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (umbes [[1481]]–[[1482]]), mille Leonardo pidi maalima San Donato kloostrile [[Scopeto]]s, aga mis jäi lõpetamata. Lisaks maalile endale on säilinud maali ja selle detailide [[skits]]e. Just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates väliselt värvika ''quattrocento'' ning luues ''sfumato'', mida iseloomustab [[kontuur]]ide ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine.

[[1482]] kutsus [[hertsog]] [[Lodovico Sforza]] Leonardo [[Milano]]sse, kuhu ta jäi [[1499]]. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii [[insener]]i, [[skulptor]]i, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid. [[1483]] telliti Leonardolt suurepärane maal "[[Madonna kaljukoopas]]", mis on praegu [[Louvre|Louvre'i muuseum]]is [[Pariis]]is. Sellest teosest eksisteerib ka teine versioon, mis asub [[London]]is [[Rahvusgalerii]]s ning, mille peamiseks autoriks peetakse [[Ambrogio da Predis]]i ning mis on võrreldes Pariisi versiooniga oluliselt kohmakamalt maalitud.

"[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]", üks kuulsaimaidkuulsamaid Leonardo maale, valmis aastatel [[1495]]–[[1498]]. See on maalitud [[Milano Santa Maria delle Grazie kirik|Santa Maria delle Grazie kiriku]] söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul korduvalt [[restaureerimine|restaureeritud]], on Leonardo originaalist säilinud vaid [[fresko]] kompositsioon ning mõned imepisikesed värvilaigukesed. Osaliselt on pildi halvas säilimises süüdi Leonardo kasutatud uuenduslik värv, osaliselt [[marodöör]]id ning [[1945]]. aasta sõjapurustused, aga kindlasti ka varem kasutatud algelised restaureerimistehnikad. Originaalteose seisund halvenes pärast valmimist kiiresti, sest juba [[1642]]. aasta ülestähendused märgivad, et pildist on alles ainult kontuurid, millest on väga raske aru saada.

[[1499]] lahkus Leonardo Milanost ja viibis mõnda aega [[Mantova]]s ja [[Veneetsia]]s, tegeledes peamiselt leiutamisega, ning asus siis tagasinaasis Firenzesse, kuhu jäi [[1506]]. aastani.

[[1503]] sai Leonardo Firenze raelt tellimuse maalida [[Palazzo Vecchio]] saali seinale üks maal Firenze ajaloost. Leonardo valis teemaks [[Anghiari lahing]]u. Pärast kuudepikkust tööd tekkis maalimisse paus ning teos jäigi lõpetamata. Sellest hoolimata hindasid tolleaegsed kunstnikud, muuhulgas ka [[Raffael]] tehtut kõrgelt. [[1560. aastad|1560. aastatel]] maalis [[Giorgio Vasari]], tuntuim Leonardo biograaf, poolelioleva töö üle ning teave sellest tugineb tööst tehtud koopiatel ningja säilinud skitsidel.

[[1506]] asus Leonardo taas [[Milano]]sse. Seal jätkas ta tööd oma vist maailma tuntuima maali "[[Mona Lisa]]" maalimisel, mis praegu asub Louvre'is Pariisis<ref name="4EZtd" />. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna (Itaalias ongi maal tuntud pealkirjaga "La Gioconda"). Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ningja teistest selle aja portreedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ja selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid.

Renessansiaja [[humanism]] ei näinud kaunite kunstide ja teaduse vahel erilist vahet ja ka Leonardo tööd teaduse ningja tehnika vallas olid sama muljetavaldavad kui tema kunst. Tema päevikud, kus on kokku umbes 13 000 lehekülge märkmeid ningja joonistusi, oli edasilükkavaks jõuks moodsale kunstile ningja looduslikule filosoofiale (tänapäevase teaduse eelkäija). Need märkmed olid tehtud ja korrastatud igapäevaselt läbi kogu Leonardo elu ja reiside, ta vaatles pidevalt maailma enda ümber.

Need päevikud – alguses lihtsad erinevaeri suurusesuuruses ja tüübigatüüpi lahtised paberid, mis pärast tema surma jäid ta sõprade kätte – on leidnud oma tee suurtesse kogudesse nagu Windsori lossi Kuninglik Raamatukogu, [[Louvre]], Hispaania Rahvusraamatukogu, [[Victoria ja Alberti Muuseum]], Biblioteca Ambrosiana Milanos, kus on kaheteistosaline "Codex Atlanticus", ja Briti Raamatukogu Londonis, mis on valiku "BL Arundel MS 263"-st" pannud ka internetti{{lisa viide}}. "Codex Leicester" on ainus Leonardo suur teadustöö, mis on erakätes. Selle omanik on [[Bill Gates]] ja see on kord aastas väljapanekul erinevates linnades üle maailma.

Päevikute sisust tuleb välja, et tal oli kavas välja anda eri teemadel hulk uurimusi. Tema tööd anatoomia, valguse ja maastiku vaatlemise kohta kogus kokku tema õpilane Francesco Melzi. [[1651]]. aastal avaldati need nime allpealkirjaga "Kirjatöö Leonardo da Vinci maalide kohta" Prantsusmaal ja Itaalias ning [[1724]]. aastal [[Saksamaa]]l [[gravüür]]idega maalikunstnik [[Nicholas Poussin]]i joonistuste põhjal.

Frtijof Capra hiljutine põhjalik analüüs Leonardo kui teadlase kohta väidab, et tegu oli [[Galileo Galilei]]st, [[Isaac Newton]]ist ja tema järel tulnutest hoopis erineva teadlasega{{lisa viide}}. Leonardo eksperimendid järgisid kindlat teaduslikku meetodit janing ta teooriad ningja hüpoteesid ühendasidhõlmasid endaska kunsti, eriti maalimist. Need tema ühendatud teooriad ja terviklik lähenemisviis teevad temast tänapäevase süsteemiteooria eelkäija.

Leonardo tegi jooniseid ka [[süda]]mest ja [[veresoonkond|veresoonkonnast]], [[Suguelundid|suguelunditest]] ningja muudest [[siseelund]]itest. Ta oli üks esimesi, kes tegi teadusjooniseid [[emakas]] asuvast [[loode|lootest]]. Kunstnikuna vaatles ta põhjalikult ning jäädvustas vanuse ningja emotsioonide mõju psühholoogiale, uurides eriti põhjalikult viha. Ta joonistas ka palju inimesi, kelle oli silmatorkavaid näolisi moonutusi või haigusilminguid.