Vikipeedia

Esisiin: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
EnTub (arutelu | kaastöö)
26 muudatust
P Sai parandatud juba lisatud viited ja vormistatud korrektselt (teatud osa kopeeritud ja kleebitud - näiteks eesti keelsele Vikipeediale ei sobi "30th January".
PResümee puudub
1. rida:
{{Keeletoimeta|kuu=juuli|aasta=2020}}
[[Pilt:CPUbus.png|pisi|Mitmetuumalises protsessoris on tagasiin siseste, esisiin aga väliste andmete vahetamiseks]]
'''Esisiin''' ('''FSB''' ''ingl'' ''Front Side Bus'') on [[arvuti]] [[liides]], mis esineb vanemates (1990–2000) [[Intel]]i-põhiste [[protsessor]]itega arvutites. [[AMD]] vastavaks tehnoloogiaks on [[EV6]] liides. Mõlema ülesanne on edastada andmeid [[keskprotsessor]]i ja [[mälukontroller]]i vahel, mida kutsutakse ka [[põhjasiiniks]].<ref name="pcs">{{cite book |url=https://archive.org/details/upgradingrepair100muel |url-access=registration |title=Upgrading and repairing PCs |author=Scott Mueller |edition=15th |publisher=Que Publishing |year=2003 |isbn=978-0-7897-2974-3 |page=[https://archive.org/details/upgradingrepair100muel/page/314 314]}}</ref>
24. rida ⟶ 25. rida:
Esisiini kiiruse seadmine on otseselt seotud muutmälu kiirusega. Mälukontroller ühendab põhjasilda muutmäluga, samamoodi nagu ka esisiin ühendab protsessorit põhjasillaga. Vahel peavad need siinid töötama ühel kiirusel. Kui määrata esisiini taktsageduseks 450&nbsp;MHz, tuleb ka mälu taktsageduseks määrata 450&nbsp;MHz.
 
UutematesUuemates süsteemides onvõib võimalik nähakohata erinevate suhetega kiirusi (nt 4:5). Sellises olukorras jookseb mälu 5/4 esisiini kiirusest, mis tähendab, et esisiin saab töötada taktsagedusel 400&nbsp;MHz kuid esisiin sagedusel 500&nbsp;MHz. Seda kutsutakse tavaliselt [[Asünkroonne|asünkroonseks]] süsteemiks. Erinevate arhitektuuridega komponentide puhul võib selline seadistus kaasa tuua ootamatuid tagajärgesid.
 
Audio-, video-, pildi- ja graafikatöötluses mängib esisiini kiirus väga suurt rolli. Kuna eelnimetatud tegevused toetuvad raskelt mälule, siis aeglane esisiin võib andmete edastamisele väga palju aega kulutada ja kogu tööprotsessi aeglustada. Tagajärjeks on olukord, kus protsessor peab ootama esisiini järel enne kui ta midagi edasi saaks teha. Võib tekkida aga olukordi, kus andmete töötlemiseks kulub rohkem aega kui esiisiinil nende kohaletoimetamiseks. Sel juhul jõuab esisiin oma töö alati õigeaegselt tehtud ega peata teisimuid komponente.
 
=== Perifeersed siinid ===
Mälusiiniga sarnasteks siinideks on PCI ja AGP siinid. Ka nende tööprotsess on asünkroonne. Vanemates süsteemides töötavad need siinid mitu korda väiksema taktsagedusega kui esisiin. Selle määrab [[Baasvahetussüsteem|BIOS]]. UutematesUuemates süsteemides, võtavad PCI, AGP ja [[PCI Express|PCI-ExpressExpressi]] perifeersed siinid võtavad vastu privaatseid takti signaaletaktsignaale, mis tagab selle, et nad ei sõltu enam esisiini ajastusest.
 
=== Kiirendamine ===
Kiirendamine (''ingl overclock'') on nähtus, kus teatud arvuti komponente pannakse töötama suurtematel taktsagedustel kui seda on seatud jooksma tehaseseadete poolt. Seda saavutatakse sageduse, sageduse kordajate ja voolu pingete muutmisega.
 
Tänapäeval on kiirendamine tunduvalt kergemaks muutunud. Arvutikomponentide tootjad väljastavad tooteid, mis on juba ettevalmistatudette valmistatud kiirendamiseks ja samuti on paljudesse emaplaatidesse sisse ehitatud palju automatiseeritud võimalused komponentide kiirendamiseks.
 
== Areng ==
41. rida ⟶ 42. rida:
Esisiini kasutati kõikides Intel [[Intel Atom|Atom]], [[Celeron]], [[Pentium]], [[Core 2]] ja [[Xeon]] protsessorite mudelites aastani 2008. Esialgu oli esisiin keskmiseks osaks kõikide süsteemi seadmete ühendamiseks protsessoriga.
 
Selle tehnoloogia negatiivseks küljeks oligioli aga see, et liiga palju andmeid üritatakse saata läbi ühe siini. Aastate jooksul muutusid protsessorid aga võimekamateks ja enam ei suutnud esisiin andmete edastamisega hakkama saada. Siit tulidki välja uued tehnoloogiad: AMD HyperTRansport ja Inteli DMI 2.0 või QPI. Need seadmed ei kasuta enam põhjasilda, et suhelda sisend-väljundkontrolleriga, lõunasillaga ja muude komponentidega, vaid luuakse otseühendus. Nii kaotatakse koormus esisiinilt ja jaotatakse see laiali.<ref>{{cite web |title= AMD HyperTransport Bus: Transport Your Application to Hyper Performance |date= 29. september 2003 |author= Allan McNaughton |publisher= AMD |url= http://developer.amd.com/documentation/articles/Pages/929200370.aspx}}</ref>
 
Tänapäeval on protsessorid arenenud nii kaugele, et mälukontrollerid on protsessorisse sisse ehitatud, mille tõttu saab HyperTransport või QPI midagi muud efektiivsemalt teha.<ref name="QPI">{{cite web |title= An Introduction to the Intel QuickPath Interconnect |date= 30. jaanuar 2009 |publisher= Intel Corporation |url= http://www.intel.com/technology/quickpath/introduction.pdf |accessdate= 14. juuni 2011 }}</ref>
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Esisiin"