Kiiritustõbi: erinevus redaktsioonide vahel

| Nimi = Akuutne kiiritusmürgitusKiiritustõbi

'''Äge kiiritusmürgitusKiiritustõbi''' ehk '''äge kiiritushaiguskiiritusmürgistus''' ehk '''kiiritustõbiäge kiiritushaigus''' <ref name="LgoI8" /> ehk '''akuutne radiatsiooni sündroom''' on pärast suure radioaktiivse [[kiirgusdoos]]i (üle 1 [[Grei|Gy]]) saamist 24 tunni jooksul ilmnev kogum tervisehäireid.

Äge kiiritusmürgituskiiritusmürgistus on äge ehk [[akuutne seisund|akuutne]] seisund, mis kiiritada saamisel tähendab [[sümptom]]ite teket tundide ning mitte päevade, kuude või aastate pärast ja võivad kesta mitmeid kuid.<ref name="MmJY7" />

Sümptomite ilmnemise loomus ja aeg sõltub [[ioniseeriv kiirgus|ioniseeriva kiirguse]] doosi suurusest. Väiksemad doosid põhjustavad gastrointestinaalseid [[haigusnähte]] ([[iiveldus]] ja [[oksendamine]]) ning vere koostise muutusest tingitud haigusnähte ([[põletik]] ning [[verejooks]]). Suuremad doosid võivad lisaks eelnevale põhjustada neuroloogilist kahju ning lõppeda surmaga. Ägeda kiiritusmürgitusekiiritusmürgistuse ravi on enamasti toetava iseloomuga: kasutatakse [[vereülekanne]]t ning manustatakse [[antibiootikum]]e. Ekstreemsemaid ravimeetodeid, nagu [[luuüdi]] siirdamine, kasutatakse ulatuslikemate kahjustuste korral.<ref name="ÜLEVAADE2010" />

MadalamateVäiksemate dooside puhulkorral ajaühikus avaldub kiiritusmürgituskiiritusmürgistus kroonilisena, milmille puhulkorral sarnased sümptomid tekivad alles kuude või aastate pärast.

Klassikaliselt jaotatakse ägeda kiiritusmürgitusekiiritusmürgistuse sümptomid kolme põhilisse kategooriasse: '''vereloomelised''', '''gastrointestinaalsed''' ning '''neurovaskulaarsed'''.<ref name="ÜLEVAADE2010" /> Aeg haigusnähtude ilmnemiseni sõltub doosi suurusest. Suurema doosi korral ilmnevad sümptomid varem.<ref name="ÜLEVAADE2010" /> Ühtlasi eeldavad kirjeldatavad seosed, et kiiritada on saanud ühtlaselt kogu keha. Vastasel juhul ei pruugi osa sümptomeid ilmneda: [[Vereloome]]ga seotud sümptomid ilmnevad vaid juhul, kui kiiritada on saanud aktiivselt vereloomet teostav luuüdi. Neurovaskulaarne sündroom vajab avaldumiseks aju kiiritamist. Gastrointestinaalsed sümptomid aga ei esine, kui [[kõht]] ja [[soolestik]] ei ole saanud kiiritada.

# '''Vereloomeline (hematopoeetiline)'''. Seda sündroomi iseloomustab vererakkude arvu vähenemine, mille tagajärgedeks võivad olla põletikud (vähem valgeid vererakke), veritsus (vähem vereliistakuid) ning [[aneemia]] (vähem [[erütrotsüüt|punaseid vereliblesid]])<ref name="ÜLEVAADE2010" />. Muutusi veres võib täheldada ka väikeste dooside puhulkorral (0,25 [[Grei|Gy]]). Kiiritatu ei pruugi muutusi tunda, kui doos on väiksem kui 1 [[Grei|Gy]]. Vereloome häiritus pärsib [[haav]]ade paranemist, mistõttu kergemgi [[trauma]] võib osutuda äärmiselt ohtlikuks.

# '''Neurovaskulaarne'''. Tüüpiliselt esineb dooside puhulkorral, mis on suuremad kui 30 [[Grei|Gy]], kuid esinemine on võimalik ka juba 10 [[Grei|Gy]] suuruse doosi puhulkorral.<ref name="ÜLEVAADE2010" /> Ilmnevad neuroloogilised sümptomid nagu peapööritus, peavalu, teadvuse kaotus. Sümptomid ilmnevad minutite kuni mõni tunni jooksul. Seisund lõppeblõpeb eranditeta surmaga.<ref name="ÜLEVAADE2010" />

Ägeda kiiritusmürgitusekiiritusmürgistuse varajased sümptomid võivad olla iiveldus ja oksendamine, peavalud, väsimus, palavik ning lühiajaline nahapunetus. Need sümptomid on tavalised paljude haiguste puhulkorral ega pruugi viidata kiiritusmürgituselekiiritusmürgistusele.

[[Künniseta lineaarne mudel|Künniseta lineaarse mudeli järgi]] [[:en:Linear no-threshold model|(''linear no-threshold model'')]] võib igasugune ioniseeriv kiirgus (sõltumata sellest, kas doos on piisavalt suur, et kutsuda esile sümptomeid) põhjustada [[vähk (haigus)|vähkkasvajat]], rakkudele ja kromosoomidele sündinud kahju tõttu. Mis tähendab, et kõigil kiiritusmürgitustkiiritusmürgistust põdenutel on suurem risk pahaloomulistesse kasvajatesse haigestuda. Tõenäosus vähki haigestuda on [[võrdelisus|võrdeline]] saadud kiirituse [[efektiivne doos|efektiivse doosiga]]. Efektiivne doos arvestab nii kiirguse liiki kui kiiritatavate elundite iseärasusi. Edasine haiguse kulg ei sõltu doosist.

Äge kiiritusmürgituskiiritusmürgistus võib avalduda, kui organismi mõjutab lühikese aja jooksul suur kogus (> 0,1 [[Grei|Gy]]) ioniseerivat kiirgust. Nii suure doosi võib saada näiteks järgnevate sündmuste tagajärjel (> 0,1 [[Grei|Gy]]/h):

Kiiritamine võib olla üle-kehaline või kohalik. Kohaliku kiiritamise korral saab kiiritada ainult teatud kehapiirkond. Sellisel juhul on tavaline küll põletuse teke, aga kiiritusmürgitusekiiritusmürgistuse sümptomeid ei pruugi esineda. 20. sajandil kasutasid radiografistid masinate kalibreerimiseks oma käe kiiritamisest põletuse tekkeni kulunud aega.<ref name="RXAI9" />

Galaktilise kosmilise kiirguse puhulkorral ei ole piisavalt andmeid, otsustamaks ägeda kiiritusmürgitusekiiritusmürgistuse esile kutsumiseks vajaliku kiirgusdoosi üle.<ref name="KLy9a" />

Ägeda kiiritusmürgitusekiiritusmürgistuse tõsidus sõltub [[absorbeeritud doos]]ist. Mitmeid seotud suurusi ([[ekvivalentne doos]], [[efektiivne doos]]) kasutatakse pikaajaliste bioloogiliste mõjude hindamisel (näiteks vähkkasvajate esinemus), kuid need pole kasutatavad kiiritusmürgitusekiiritusmürgistuse puhulkorral.<ref name="ICRP103" />

Et vältida segadust kasutatavate füüsikaliste suuruste vahel, on absorbeeritud doosi mõõtühikuks 1 [[Grei]] (1 Gy) või 1 [[Raad (mõõtühik)|Raad]] (1 rad), samas kui teiste suuruste puhulkorral on selleks 1 [[Siivertsiivert]] (1 Sv) või 1 rem. 1 rad = 0,01 [[Grei|Gy]].<ref name="remdefinition" /> Terve keha kiiritamisel on absorbeeritud, ekvivalentne ja efektiivne doos arvuliselt võrdsed.

Kiiritusravi puhulkorral määrab [[arst]] lokaalse absorbeeritava doosi, mis võib olla 60 [[Grei|Gy]] või suurem. Doos jaotatakse üle nädalate või kuude (umbes 2 [[Grei|Gy]] päeva kohta), mis lubab normaalsetel kudedel end vahepeal parandada, võimaldades kasutada suuremaid kogudoose. Saamaks kohalikukohalikul kiiritamise puhulkiiritamisel ülaltoodud tabelis kasutatav võrreldav kogu keha doos, tuleb lokaalne doos' arvutada ümber üle kogu keha massi jaotuvaks, ehkki kiiritada saab vaid väike osa kehast.

KiiritusmürgituseKiiritusmürgistuse diagnoosi panekul on olulised kliinilised leiud, kuid sageli ka leidude sobivus taustinfoga, sest kiiritusmürgitusekiiritusmürgistuse sümptomid on tavalised paljude haiguste puhulkorral.<ref name="ÜLEVAADE2010" /> Mõõtes täielikku [[lümfotsüüt]]ide arvu, on võimalik anda ligikaudne hinnang doosi suurusele. Tuhandest raadist väiksemate dooside korral on võimalik olukorra tõsiduse määramiseks kasutada ka kiiritada saamisest oksendamiseni kulunud aega.

Ägeda kiiritusmürgitusekiiritusmürgistuse puhulkorral kasutatakse [[sümptomaatiline ravi|sümptomaatilist ravi]], mis tähendab tekkinud puuduste kompenseerimist ningja sümptomite leevendamist. Raviks kasutatakse antibiootikume, verepreparaate, rakkude diferentseerumist soodustavaid faktoreid ning tüvirakke.<ref name="ÜLEVAADE2010" />