Redaktsioon: 31. mai 2020, kell 19:52 redigeeri Ungesellig (arutelu \| kaastöö) 128 muudatust lisatud Kategooria:Psühhiaatrid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. juuli 2020, kell 22:26 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
21. rida: Vladimir Behterevi panus teadusesse ja eriti psühholoogiasse on muljetavaldav. Behterev täiendas oluliselt meie teadmisi aju töö ja osade kohta. Sai tuntuks tänu [[hippokampus]]e rolli uurimisele [[mälu]] tekkimisel, [[aju]] ja [[refleks]]ide uurimisele ning Behterevi tõve ([[spondüliit]], ''Ankylosing spondylitis'') avastamisele. Samuti on tuntud tema konkurents [[Ivan Pavlov]]iga tingitud reflekside uuringutes. Ta leiutas termini "sissetung psüühikasse" [[hüpnoos]]i valdkonnas.Tema objektiivse psühholoogia ideed ning seisukohad refleksidest said [[biheiviorism]]i nurgakivideks. Aastal [[1907]] asutas ta Peterburi Psühhoneuroloogilise Instituudi – maailma esimese uurimiskeskuse ~~maailmas~~ inimese integreeritud uuringuteks ning [[psühholoogia]], [[psühhiaatria]], [[neuroloogia]] ja muude "inimeseteaduse" erialade teaduslikuks arendamiseks, mis oli korraldatud nagu teaduslik ja kõrghariduslik asutus. See kannab nüüd V. M. Behterevi nime. Tuntud saksa teadlane, Hermann Stieve instituudi histoloogia, embrüoloogia ja anatoomia täisprofessor, Friedrich Wilhelm Theodor Kopsch on öelnud "Ainult kaks teavad aju saladust: Jumal ja Behterev".<ref name="TZRSZ" /> 34. rida: Pärast seitseköitelise teose «Основы учения о функциях мозга» ("Aju funktsioonide õpetuse alused") lõpetamist hakkasid Behterevi erilist tähelepanu köitma psühholoogiaprobleemid. Lähtudes sellest, et vaimne tegevus tekib ajutöö tulemusena, pidas ta võimalikuks toetuda peamiselt füsioloogia saavutustele, ja ennekõike ühinenud (tingitud) reflekside teooriale. Aastatel 1907–1910 avaldas Behterev kolmes köites raamatu «Объективная психология» ("Objektiivne psühholoogia"). Teadlane väitis, et kõik psüühilised protsessid on kaasatud reflektoorsete motoorsete ja vegetatiivsete reaktsioonidega, mida saab jälgida ja registreerima. Ta oli mitmeköitelise teose «Traite international de psychologie pathologique» («Интернациональный трактат по патологической психологии»/«Rahvusvaheline traktaat patoloogilisest psühholoogiast") toimetuse kolleegiumi liige (Pariis, 1908–1910), kirjutades teosele mitu peatükki. 1908. aastal alustas Peterburis tööd Behterevi asutatud Psühhoneuroloogia Instituut<ref name=":0" />, kus olid pedagoogiline, juriidiline ja meditsiiniline teaduskond. 1916 liideti need teaduskonnad Petrogradi Psühhoneuroloogia Instituudiga. Behterev ise võttis ~~aktiivset~~ osa instituudi ja ülikooli tööst janing oli viimase majanduskomitee juhataja. Pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i taotles Behterev oma ülikooli üleviimist Marmorlossi, mis kuulus enne revolutsiooni suurvürst [[Konstantin Konstantinovitš]]ile, ja sai selleks nõusoleku.<ref name="CBFpq" /> 1918. aasta mais pöördus Behterev Sovnarkomi poole taotlusega asutada aju- ja vaimse tegevuse uurimise Instituut. Instituut ka avati ja Behterev töötas selle direktorina kuni surmani. 1927 anti talle Vene NFSV teenelise teadlase aunimetus. Behterev suri ootamatult 24. detsembril 1927 Moskvas. Ta maeti Volkovski kalmistule [[Peterburi\|Leningradis]].<ref name="VzPRN" /><ref name="IEFPi" /> Ametlikult oli surma põhjuseks ~~toidumürgitus~~toidumürgistus. Samas on olemas teooria, et Behterevi surm on seotud vahetult enne oma surma toimunud Staliniga kohtumisega.<ref name="HC9mt" /> Otseseid tõendeid, et üks sündmus on seotud teisega, ei ole.<ref name="ZEKPp" /> V. M. Behterevi lapselaps, S. V. Medvedev, Inimese aju instituudi («Институт мозга человека») direktor, on öelnud: "Oletus, et minu vanavanaisa tapeti, ei ole mitte tõenäoline, vaid kindel. Ta tapeti [[Vladimir Lenin\|Lenini]] diagnoosi tõttu – aju süüfilis".<ref name="uYZYJ" /> == Isiklikku == Tema esimene abikaasa oli Natalja Bazilevskaja, ~~kellega tal~~neil sündisid poeg Pjotr Behterev ja tütar Olga Behtereva-Nikonova. Tema lapselapsed olid [[Natalja Behtereva]] ja [[Vladimir Nikonov]], lapselapselapsed on [[Svjatoslav Medvedev]] ning tervishoiuasutuste ühingu «Медицинский центр Бехтерев» auesimees A. A. Behterev. 70-aastasena abiellus [[Genrihh Jagoda]] vennatütre Bertha Jakovlevnaga. == Mälestuse jäädvustamine == 53. rida: * Bechterew, W. M. La suggestion et son rôle dans la vie sociale; trad. et adapté du russe par le Dr P. Kéraval. Paris : Boulangé, 1910 * Общая диагностика болезней нервной системы, ч. 1–2, СПБ, 1911–15; ("Närvisüsteemi haiguste üldine diagnostika"), * Коллективная рефлексология, П., 1921; (" Kollektiivne refleksoloogia"), * Общие основы рефлексологии человека, М.- П., 1923; ("~~Iinimese~~Inimese refleksoloogia üldalused"), * Проводящие пути спинного и головного мозга, М.- Л., 1926; ("Peaaju ja seljaaju juhtteed"), * Мозг и деятельность, М.- Л., 1928: Избр. произв., М., 1954. ("Aju ja tegevus").

Vladimir Behterev: erinevus redaktsioonide vahel