Tartu raekoda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
kellad |
||
47. rida:
Hoone on kaheksateljeline, kõrge [[Kelpkatus|kelpkatusega]] (Baltimaade jaoks valmistati eriprojekte, milles arvestati traditsioonilise kõrge katusega) ja eenduva [[Risaliit|keskrisaliitiga]]. Raekoda rajati haavapuust alusparvele, kuna pinnas oli soine.<ref name=":0" /> Arhitekt Johann Heinrich Bartholomäus Walther pakkus kaks [[Fassaad|fassaadi]] projekti. Üks nendest oli dekoorirohke (vanikute ja urnide motiiv) raekoda, mille [[Frontoon|astmikfrontoonil]] asus kell. Otsus langes aga teisele [[Kartušš|kartušimotiiviga]] kolmnurkfrontoonil ja kellatorniga lahendusele.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Epi, T.|pealkiri=Tartu linnaruum ja arhitektuur 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel valgustusajastu ideede kontekstis. Eesti kunsti ajalugu 3|aasta=2017|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=243}}</ref> Kolmikjaotust rõhutavad [[Liseen|paarisliseenid]] ning [[Pilaster|pilastrid]] hoone ja keskrisaliidi servadel. Kuubilise ehituskehandi [[Rustika|rustreeritud]] soklikorrus on eraldatud ülakorrusest eenduva [[Simss|graniitsimsiga]]. Keskrisaliiti kroonib kolmnurkne [[ehisviil]], akende kohal paiknevad kaarfrontoonid. Viiluväja ovaalakna (nn härjasilma) kilpornament kujutab konnakarpi. Klassitsistlikus stiilis kahetiivalise ukse on valmistanud tisler Adam Filip Paul. Seda kaunistavad girlandid, vanikud ja [[Rosett|akantuserosetid]]. Vastavalt ehitusdokumentatsioonile on alust arvata, et Paul oli kogu hoone juures tislermeistriks. Toomemäe poolne fassaad on peaaegu sama esinduslik, kui peafassaad.<ref name="muinas" /> <ref name=":1" /><ref name=":0" />
Ažuurne, laternakujuline [[haritorn]] on neljast küljest lahtise galeriiga ja sellest kerkivate kiivripaisutustega. Esimene aste on barokselt vormitud katus. Kuppelkiivrit kaunistavad neli vaasi iga galerii kohal. Teine aste on sibulakujuline. Tornilaterna [[balustraad]] ning neli dekoratiivvaasi tornikaartel on treialmeister H. W. Möhlbergi töö. Torni tippu paigutatud kuuli, tuulelipu ja tähe kuldas vöötegija meister N. W. Braunschweig. Seda tüüpi tornikiivrid olid levinud 18. sajandi algusel saksa katoliiklike kirikute seas.
Torni raekojapoolsesse külge paigaldati 1789. aastal kell. Selle valmistas rändkellassepp Benjamin Politour, kes töötas hiljem ka ülikoolis mehaanikuna. 1805. aastal paigaldati ülikooli soovil kella numbrilaud ka raekoja Toomemäe-poolsele küljele, et tudengid jõuaksid õigel ajal loengusse. 1913. aastal telliti Saksamaalt uus kell. See valmistati käsitsi firmas J. F. Weule Turmuhren Fabrik ja pandi üles 1913. aasta augustis.<ref>Malle Elvet. Kodanikupäeval uudistasid huvilised tornis vana raekella. Lõunaleht, 4.12.2014.</ref>
=== Interjöör ja ruumijaotus ===
65. rida ⟶ 67. rida:
==Raekoja kellad==
2001. aastal paigaldati raekoja torni kellamäng, mis võimaldab esitada mitmesuguseid meloodiaid. Iga päev mängivad raekoja kellad [[Raimond Valgre]] "[[Tartu marss]]i". 18 kellast koosnev [[kariljon]] valmis [[Saksamaa]]l [[Karlsruhe]] kellatehases ja maksis 700 000 krooni (45 tuhat eurot), selle paigaldas tehase kellameister Günter Granz.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tartu-raekoda-sai-uhke-kellamangu.d?id=2759581 "Tartu raekoda sai uhke kellamängu"] Delfi/BNS, 24. detsember 2001</ref> Alles jäid ka kaks vana kella.<ref name="muinas">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=6895 Tartu raekoda] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref>. 2018. aastal tellis Tartu linn raekoja kellamängu täiendamiseks Hollandi kuninglikust valukojast 16 uut kella. Et need kõlaksid veatult kokku seniste, Karlsruhe tehases valmistatud kelladega, lasti Hollandi meistritel ka 18 saksa kella ümber häälestada.<ref>Arved Breidaks. Tartu raekoja uued kellad jõudsid koju.
[https://lounaeestlane.ee/tartu-raekoja-uued-kellad-joudsid-koju-video-ja-pildid/ Lõunaeestlane.ee], 12.10.2018.</ref>
==Pildigalerii==
| |||