Vladimir-Georg Karasjov-Orgusaar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
9. rida:
2011. aastal toimus [[Tartu]]s [[Athena (kino)|Athena kino]]s Karassev-Orgusaare filmide autoriõhtu, kus ta ise oli ka kohal.
Ta on maetud [[Pariis]]i [[Père-Lachaise'i kalmistu|Père-Lachaise'i kalmistu]]le.
[[Kadrioru park|Kadrioru pargi]] [[pärn]]a kõrvale on kinnitatud [[Mälestusmärk|metallplaat]] Karassev-Orgusaare mälestuseks.<ref>{{Netiviide|autor=[[Raimu Hanson]]|url=https://tartu.postimees.ee/6995795/tartut-kulastanud-ja-pariisis-surnud-filmimehe-auks-kasvab-tallinnas-puu|pealkiri=Tartut külastanud ja Pariisis surnud filmimehe auks kasvab Tallinnas puu|väljaanne=[[Postimees]]|aeg=13. juuni 2020|vaadatud=|väljaandja=[[Postimees Grupp]]|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200613092357/https://tartu.postimees.ee/6995795/tartut-kulastanud-ja-pariisis-surnud-filmimehe-auks-kasvab-tallinnas-puu}}</ref>
==Tagasi Eestis ja lahkumine==
Venemaalt naasnuna tegi Karassev-Orgusaar 1960. aastatel [[Tallinnfilm]]i ja [[Eesti Telefilm]]i juures peamiselt tõsielufilme, vaagides neis möödaniku seoseid olevikuga. Osa tema filme keelustati poliitilistel põhjendustel. Aastast 1968 kuulus ta Eesti Telefilmi toimetuskolleegiumi. Samal ajal töötas ta poole kohaga nädalalehe [[Sirp ja Vasar]] filmikriitika osakonnas
Loomingu- ja sõnavabaduse tõkestamise tõttu kodumaal pöördus Karassev-Orgusaar [[21. mai]]l [[1976]] [[Cannes'i filmifestival]]i külastanud NSV Liidu kinematografistide grupi liikmena Prantsusmaa ametivõimude poole palvega poliitilise varjupaiga saamiseks ning nõudis Prantsusmaa üldsuse abil ka oma abikaasa [[Ene Rämmeld]]i ja poja [[Tarah Montbélialtz|Tarah]]' (hüüdnimi Lurbu) väljapääsu [[Nõukogude Liit|NSV Liidust]] ja liitumist temaga Läänes, mis saavutati alles viie aasta pärast.
37. rida:
** 1968 "Pööripäev" (stsenarist ja režissöör)
** 1968 "Väejuht" (stsenarist ja režissöör)
* 1969 "Uus aeg" (stsenarist ja režissöör)
* 1974 "Sepikoda" (režissöör ja stsenarist; kaasstsenarist [[Uno Maasikas]])
51. rida ⟶ 50. rida:
* Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar, "Ždanov ja meie" [RFE raadiovestete sari, IV]. Stockholm, 1990
==
* 2011 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
| |||