Mõntu mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{Toimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2019|kuu=detsember}}
'''Mõntu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Mento'') oli [[mõis]] [[Jämaja kihelkond|Jämaja kihelkonnas]] [[Saaremaa]]l. Mõisa omanik oli teiste seas [[Oskar von Ekesparre]].
==Ajalugu==
[[Liivi laht|Liivi lahe]] ääres Saaremaa rannaastangul seisis Mõntu (sks k ''Mento'') mõis. See majapidamine hakkas arenema ja laienema Rootsi ajal. Aastast 1673 kuulus see Kräftingite perekonnale, kes laiendasid oma valdusi 1753. aastal metsade vahel väikese järve rannas paiknenud Koltse kõrvalmõisaga. Viimane läks 1835. aastal Leopold von [[Ekesparre]] (1799–1889) omandisse, kes kujundas [[Koltse järv]]e lähedale ''Waldesheim''i-nimelise puhkeotstarbelise koha. [..] Tema ostetud maakoha suurus oli pisut rohkem kui 15 [[tündrimaa]]d ehk tänapäevaselt 11 hektarit. Veel väiksem, 4 hektari suurune oli Mõntu mõisa valitseja Friedrich Stahli majapidamine Stahlberg, mis asutati Waldesheimiga samal ajal ja paiknes maalilise astangu serval.<ref>{{Raamatuviide|autor=Bao, Bruno|pealkiri=Sõrve sääre otsa lood|aasta=2004|koht=Kuressaare|kirjastus=Saaremaa Merekultuuri Seltsi Toimetised|lehekülg=25}}</ref>
 
Liivi lahe ääres Saaremaa rannaastangul seisis Mõntu (sks k ''Mento'') mõis1873. Seeaastal majapidamineostis hakkasOskar arenemaArkadius jaOtto laienemavon RootsiEkesparre ajal. Aastast 1673 kuulus see Kräftingite perekonnale(1839–1925, kes laiendasid oma valdusi 1753. aastal metsade vahel väikese järve rannas paiknenud Koltse kõrvalmõisaga. Viimane läks 1835. aastal Leopold von Ekesparre (1799–1889vennapoeg) omandisse,Sõrves kesMõntu kujundasmõisa koos [[Koltse järve lähedale Waldesheimi-nimelise puhkeotstarbelise kohamõis]]aga. [..]Vaevalt Temaoli ostetudtal maakohasuuri suuruslootusi olisaada pisutseal rohkemsilmnähtavat kuitulu 15põllumajandusest tündrimaadvõi ehkalgeliste tänapäevaseltvahenditega 11 hektaritkalapüügist. VeelHiljem väiksem,kavatses 4O. hektarivon suuruneEkesparre olihakata Mõntumüüma mõisasealset valitsejakorrastatud Friedricheripära Stahlija majapidaminelooduslikku Stahlberg,rahu mis asutati Waldesheimiga samal ajal jatervise paikneskosutamiseks maalilisening astangupuhkuse servalveetmiseks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Bao, Bruno|pealkiri=Sõrve sääre otsa lood|aasta=2004|koht=Kuressaare|kirjastus=Saaremaa Merekultuuri Seltsi Toimetised|lehekülg=2527}}</ref>
 
Mõntust arendati omaniku [[residents]] – stiilne valge ehitus kauni puiestikuga<ref>{{Netiviide|autor=Reinart, Heli|url=https://reisile.postimees.ee/5844620/kodumaine-reisikiri-aastast-1913-kuressaare-peened-suvitajad-on-toeliselt-hadas-linnas-jalutavate-lehmadega|pealkiri=Kodumaine reisikiri aastast 1913: Kuressaare peened suvitajad on tõeliselt hädas... linnas jalutavate lehmadega!|väljaanne=Postimees online|aeg=23.07.2018|vaadatud=15.12.2019}}</ref>, mis ligikaudu kümne aasta jooksul muudeti esindusliku peahoone ja järsakulisel, ligi viie meetri kõrgusel pankrannikul asuva kujundatud pargiga mõjuvaks vaatamisväärsuseks. 2004. aastaks oli [[Mõntu park|Mõntu mõisapargis]] säilinud hulk haruldasi puuliike, pargi mereäärselt pangalt (viis meetrit üle merepinna) avaneb kaunis vaade Liivi lahele ja [[Mõntu sadamalesadam]]ale.<ref>{{Netiviide|autor=Bao, Bruno|url=http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel807_787.html|pealkiri=“Viimane kolmandik teekonnal Kuivastust Sõrve sääre otsa”|väljaanne=Eesti Loodus|aeg=august 2004|vaadatud=15.12.2019}}</ref> Hiljem hakkas pärishärra poeg Harry (1880–1916) juba gümnaasiumiõpilasena tegema seal liigirikka looduse fenoloogilisi vaatlusi. Tulemused äratasid ka [[Riia Loodusuurijate SeltsiSelts]]i liikmete tähelepanu. 1905. aastal kerkis seltsis isegi Mõntu mõisa maale bioloogiajaama asutamise mõte.<ref>{{Raamatuviide|autor=Bao, Bruno|pealkiri=Sõrve sääre otsa lood|aasta=2004|koht=Kuressaare|kirjastus=Saaremaa Merekultuuri Seltsi Toimetised|lehekülg=28}}</ref> [[Mõntu park]] on Saaremaa maaparkidest kõige liigirikkam park, jäädes looduskaitsealuste parkide seas alla vaid [[Kuressaare lossipark|Kuressaare lossipargile]]. Kunagisest mõisaaiast on säilinud üksikud õunapuud. Osaliselt on säilinud ka parki viiv allee. Pargis paikneb mälestuskivi aastatel 1923‐1941 tegutsenud Mõntu koolile.
1873. aastal ostis Oskar Arkadius Otto von Ekesparre (1839–1925, Leopold von Ekesparre vennapoeg) Sõrves Mõntu mõisa koos Koltse mõisaga. Vaevalt oli tal suuri lootusi saada seal silmnähtavat tulu põllumajandusest või algeliste vahenditega kalapüügist. Hiljem kavatses O. von Ekesparre hakata müüma sealset korrastatud eripära ja looduslikku rahu tervise kosutamiseks ning puhkuse veetmiseks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Bao, Bruno|pealkiri=Sõrve sääre otsa lood|aasta=2004|koht=Kuressaare|kirjastus=Saaremaa Merekultuuri Seltsi Toimetised|lehekülg=27}}</ref>
 
Mõntust arendati omaniku residents – stiilne valge ehitus kauni puiestikuga<ref>{{Netiviide|autor=Reinart, Heli|url=https://reisile.postimees.ee/5844620/kodumaine-reisikiri-aastast-1913-kuressaare-peened-suvitajad-on-toeliselt-hadas-linnas-jalutavate-lehmadega|pealkiri=Kodumaine reisikiri aastast 1913: Kuressaare peened suvitajad on tõeliselt hädas... linnas jalutavate lehmadega!|väljaanne=Postimees online|aeg=23.07.2018|vaadatud=15.12.2019}}</ref>, mis ligikaudu kümne aasta jooksul muudeti esindusliku peahoone ja järsakulisel, ligi viie meetri kõrgusel pankrannikul asuva kujundatud pargiga mõjuvaks vaatamisväärsuseks. 2004. aastaks oli mõisapargis säilinud hulk haruldasi puuliike, pargi mereäärselt pangalt (viis meetrit üle merepinna) avaneb kaunis vaade Liivi lahele ja Mõntu sadamale.<ref>{{Netiviide|autor=Bao, Bruno|url=http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel807_787.html|pealkiri=“Viimane kolmandik teekonnal Kuivastust Sõrve sääre otsa”|väljaanne=Eesti Loodus|aeg=august 2004|vaadatud=15.12.2019}}</ref> Hiljem hakkas pärishärra poeg Harry (1880–1916) juba gümnaasiumiõpilasena tegema seal liigirikka looduse fenoloogilisi vaatlusi. Tulemused äratasid ka Riia Loodusuurijate Seltsi liikmete tähelepanu. 1905. aastal kerkis seltsis isegi Mõntu mõisa maale bioloogiajaama asutamise mõte.<ref>{{Raamatuviide|autor=Bao, Bruno|pealkiri=Sõrve sääre otsa lood|aasta=2004|koht=Kuressaare|kirjastus=Saaremaa Merekultuuri Seltsi Toimetised|lehekülg=28}}</ref> [[Mõntu park]] on Saaremaa maaparkidest kõige liigirikkam park, jäädes looduskaitsealuste parkide seas alla vaid [[Kuressaare lossipark|Kuressaare lossipargile]]. Kunagisest mõisaaiast on säilinud üksikud õunapuud. Osaliselt on säilinud ka parki viiv allee. Pargis paikneb mälestuskivi aastatel 1923‐1941 tegutsenud Mõntu koolile.
 
==Mõisast kooliks==
Härrastemaja sai selline, et pärast mõisa riigistamist noore Eesti Vabariigi poolt mahtus sinna üle 100 õpilasega [[Mõntu algkool]] ja koolijuhataja ametikorter.<ref>{{Netiviide|autor=Seegel, Eldur|url=https://arhiiv.saartehaal.ee/2007/12/22/see-juhtus/|pealkiri="See juhtus...(2)"|väljaanne=Saarte Hääl|aeg=22.12.2007|vaadatud=15.12.2019}}</ref> Olbrücki mõis jagati rüütlimõisate[[rüütlimõis]]ate riigistamise käigus aastail 1922–1924 maata talupoegadele asendustaludeks ja Mõntu härrastemajja asutati 6-klassiline algkool, kus mõned aastad (1923–25) oli koolijuhatajaks hilisem tuntud kirjanik [[August Mälk]] (Mõntus valmisid ka tema esimesed jutustused: “Kesaliblik” ja “Surnu surm”<ref>{{Netiviide|autor=Vooglaid, Ella|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=nadalalopp20161007.2.9.1|pealkiri="Sõrve sääre otsa lood 17."|väljaanne=Nädalalõpp : [ajalehtede Hiiu Leht ja Meie Maa lisa]|aeg=7 oktoober 2016|vaadatud=15.12.2019}}</ref>). 1932/33 töötas Mõntu koolis 4 õpetajat ja oli 162 õpilast. Algkooli juures tegutses avalik raamatukogu, sadama juures töötas tollipunkt.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://sites.google.com/a/salme.edu.ee/sorvekoolid/montu|pealkiri=Mõntu – Sõrvemaa koolid läbi aegade|väljaanne=|aeg=|vaadatud=15.12.2019}}</ref> Mõntus töötas kool kuni 1940. aastani tugeva pedagoogi Eduard Aru juhatamisel.<ref>{{Raamatuviide|autor=Bao, Bruno (koostaja), peatüki autor Vooglaid, Ella|pealkiri=Sõrve sääre otsa lood|aasta=2004|koht=Kuressaare|kirjastus=Saaremaa Merekultuuri Seltsi Toimetised|lehekülg=51}}</ref> Koolihoone, endine härrastemaja, lasti 1941. aasta sügisel punaväe taganemise ajal merelt torpeedoga rusudeks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Bao, Bruno|pealkiri=Sõrve sääre otsa lood|aasta=2004|koht=Kuressaare|kirjastus=Saaremaa Merekultuuri Seltsi Toimetised|lehekülg=32}}</ref>
 
==Koolist militaarobjektiks==
27. rida:
[[Kategooria:Ekesparrede mõisad]]
[[Kategooria:Jämaja kihelkond]]
[[Kategooria:Sõrve poolsaar]]