Akadeemiline Põllumajanduse Selts: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Täiendasid Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi tegevusega seonduvaid detaile lähimatest tegevusaastatest |
||
9. rida:
Mõnel aastal võetakse ette õppe- ja ajalooreisid. Viimati tehti suvine reis Vormsile ja Ahvenamaale.
Seltsi juures tegutseb [http://aps.emu.ee/TERMINID loomakasvatuse] ja mesinduse terminoloogia toimkond. 2019. aastal taastatakse presidendi ettepanekul seltsi ajaloo uurimise toimkond.
==Ajalugu==
22. rida:
APS-i liikmete enesearendustöö ei piirdunud ainult liikmete isetegevusega seltsi kitsamas ringis, vaid liikmed lahendasid ka praktilisi küsimusi, millest põllumajandusele oli otsene käsu. Nii koostas selts esimese viieköitelise põllumajanduse suurteose – “Põllumehe käsiraamat", andis välja ajakirju Agronoomia ja Taluperenaine, aitas kaasa mitmeköitelise koguteose „Eesti“ koostamisele jne.<ref name=":0" />
2016. aastal ilmub seltsi ajalugu käsitlev [https://aps.emu.ee/?TEATED/Arhiiv&realblog_id=163&realblog_year=2016 koguteos] "Akadeemiline Põllumajanduse Selts 95. 1920-2015", mille toimetuses olid Ell Vahtramäe, Alo Tänavots ning Marko Kass. Juubelikogumikule kirjutas saatesõna president Arnold Rüütel.
Pärast seltsi taasasutamist on seltsi liikmeks võetud valdavalt teaduskraadiga põllumajandusteadlasi. Pärast taasasutamist 1989. aastal kasvas seltsi liikmete arv kiiresti. Esimese kolme tegevusaastaga seltsi liikmete arv kahekordistus, olles 1992. aasta alguseks juba 178 liiget. Ka hiljem kasvas liikmesus üsna märkimisväärselt – 1995. a 199 liiget, 1996. a 224 liiget, 1998. a 237 liiget. 2016. aasta alguses oli seltsis 234 liiget kõikidest põllumajandusteaduste valdkondadest.▼
▲Pärast seltsi taasasutamist on seltsi liikmeks võetud valdavalt teaduskraadiga põllumajandusteadlasi. Pärast taasasutamist 1989. aastal kasvas seltsi liikmete arv kiiresti. Esimese kolme tegevusaastaga seltsi liikmete arv kahekordistus, olles 1992. aasta alguseks juba 178 liiget. Ka hiljem kasvas liikmesus üsna märkimisväärselt – 1995. a 199 liiget, 1996. a 224 liiget, 1998. a 237 liiget. 2016. aasta alguses oli seltsis 234 liiget kõikidest põllumajandusteaduste valdkondadest. 2020. a aruandeperioodiks on liikmeid 211. Auliikmeid 31, viimati anti auliikme nimetus pm-dr Ants Benderile (2018).
6. märtsil 2018. a andsid [http://www.akadeemia.ee/et/blog/_archives/2018/ Eesti Teaduste Akadeemia] saalis assotsiatsioonilepingule allkirjad Akadeemia president akadeemik Tarmo Soomere ja Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi president Marko Kass.
Seltsi presidendid rohkem kui 95 tegevusaasta jooksul:
1920 [[Karl Zolk]], oli esimees ühe semestri.
1921–1940 professor [[Peeter Kõpp]]
40. rida ⟶ 46. rida:
APS-i auliikme staatus on omistatud alates 1991. aastast 25 ning elutööpreemia 18, aastapreemia 24 ja noortepreemia 15 teadlasele.<ref>Olev Saveli, 2009, Agraarteadus: 1, lk 60–65</ref>
Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi auliige on mitmete ülikoolide audoktor, president Arnold Rüütel, emeriitprofessorid Harald Tikk, Karl Annuk jpt. ning APS-i aupresidendid on emeriitprofessor Olev Saveli ja Heldur Peterson. 2019. aasta üldkoosoleku otsusega omistatakse dots. A. Leolale seltsi aupresidendi tiitel.
2017. aastal seltsi presidendi poolt algatatud traditsiooni kohaselt annab president aasta lõpus üle Presidendi Rändkarika tiitliga Aasta Tegija, mille 2017. aastal pälvis olulise panuse eest ajakirja "[[Agraarteadus]]" toimetamise eest Alo Tänavots.
==Vaata ka==
| |||