Redaktsioon: 28. juuli 2019, kell 21:18 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. juuni 2020, kell 18:02 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
1. rida: {{Toimeta\|kuu=juuni\|aasta=2020}} [[Pilt:James Mill.jpg\|pisi\|James Mill]] '''James Mill''' ([[6. aprill]] [[1773]] – [[23. juuni]] [[1836]]) oli šoti [[ajaloolane]], [[filosoof]], [[psühholoog]] ning [[haridus]]- ja [[majandusteadlane]]. 4. rida ⟶ 5. rida: == Elulugu == James Mill sündis Šotimaal Forfarshire'i krahvkonnas Logie-Perti kirikukihelkonnas asuvas Northwater Bridge'is [[kingsepp]] James Milne'i ja tema naise Isabel Fentoni esimese pojana. Sihikindel ema otsustas, et pere esimest pojast Jamesist peab ~~tulema~~saama edukas mees. Seepärast vahetas ta nende šotipärase perekonnanime Milne inglispärasema Milli vastu. Ema pani poja kohalikku kirikukooli ning tema ainsaks kohustuseks sai õppimine. Ema eraldas Jamesi teistest lastest, samuti ei pidanud ta tegema tavapäraseid talutöid ega aitama oma isa kingsepatöökojas.<ref name="Aa9AV" /> Juba enne seitsmeaastaseks saamist oli selge, et Mill on andekas nii kõnekunstis, aritmeetikas, kirjalikus eneseväljenduses kui ka ladina ja kreeka keeles.<ref name="Aa9AV" /> Kümneaastaselt saadeti ta Montrose'i akadeemiasse, veel enne kooli lõppu otsustas Mill minna ema ja kohaliku kirikuõpetaja soovitusel teoloogiat ~~õppida~~õppima. ~~Sellise~~Selle eesmärgi tõttu pälvis ta Sir John Stuarti abikaasa ja kohaliku heategevusorganisatsiooni juhi leedi Jane Stuarti tähelepanu. Leedi Jane Stuart otsustas toetada Milli õpinguid ning pakkuda talle tööd oma neljateistaastase tütre Wilhelmina koduõpetajana. [[1790]]. aastal kolis Mill koos Stuartite perekonnaga Edinburghi ning asus õppima [[Edinburghi ülikool]]i.<ref name="Aa9AV" /> James Milli ja Wilhelmina Stuarti õpetaja-õpilase suhtest sai peagi armastus. Ajastule kohaselt ei olnud ~~erinevatest~~eri sotsiaalsetest klassidest pärit noorte suhtel tulevikku. Wilhelmina abiellus [[1797]]. aastal sobivast seisusest mehega, kuid suri peagi sünnitusel. Oma viimasel hingetõmbel olevat ta hüüdnud Milli nime. Mill ei unustanud Wilhelminat kunagi ning pani oma esiktütrele tema nime.<ref name="NxVZe" /> Pärast esimese kraadi saamist [[1874\|1794]]. aastal hakkas Mill kirikuõpetajaks õppima. Neli aastat kestnud õpingute jooksul elatas ta ennast aadelkonna noorte koduõpetajana töötades ja see tõi kaasa probleeme. Kõrgklassi seltskonnas liikudes langes ta pidevalt sotsiaalse staatuse kohta tehtavate solvangute ohvriks. Ajapikku hakkas ta pärilikku aristokraatiat sügavalt vihkama.<ref name="NxVZe" /> [[1878\|1798]]. aastal lõpetas Mill ülikooli kirikuõpetaja diplomiga, kuid tema usk jumalasse oli hakanud hääbuma. Nähes, et Šotimaal pole tal erilist perspektiivi, läks ta [[1802]]. aastal Londonisse ning süvenes kirjatöösse. Aastatel 1803–1806 oli ta ajakirja Literary Journal toimetaja. Aastatel 1806–1818 kirjutas ta ~~erinevatele~~ ajakirjadele, mille hulgas olid ntnäiteks the Anti-Jacobin Review, the British Review, Electric Review ja Edinburgh Review''.'' Viimati nimetatus ilmus ka tema esimene tuntuks saanud artikkel "Money and Exchange". Aastal [[1818]] avaldati James Milli "History of British India" (London, 1818–1819), mis koosnes kolmest osast ning mida ta oli kirjutanud kokku ligi 12 aastat. Teos sai suure edu osaliseks.<ref name="NxVZe" /> [[1805]]. aastal abiellus Mill [[Harriet Burrow\|Harriet Burrow']]ga. Aasta hiljem sündis nende esimene poeg [[John Stuart Mill]], kellest sai tuntud filosoof.<ref name="NxVZe" /> 26. rida ⟶ 27. rida: Erinevatest seisukohtadest hoolimata aitas Mill Benthami plaane täiustada ja avalikkusele vastuvõetavamaks muuta. Näiteks andis Mill Benthami loodud aristokraatlikule, n-ö ülalt alla arendatavale reformiplaanile demokraatlikuma ja seeläbi ka populaarsema suuna. Milli järgi teab iga inimene ise kõige paremini, mis teda õnnelikuks teeb. See aga tähendab, et igaüks töötab võimalusel eelkõige enda huvides. Mill leidis, et valitsus peab ühiskonnaliikmete kohustusi reguleerima. Valitsus peab tagama, et väike osa ühiskonnaliikmetest ei saaks õnnelikuks üksnes teiste raske töö arvelt.<ref name="NxVZe" /> Milli ja Benthami koostöö oli viljakas ning nii mõnedki nende ettepanekud lisati [[1832]]. aastal vastu võetud ~~seadusele~~seadusse "[[''Reform Act 1832'']]", millega muudeti senist Briti valimiskorraldust.<ref name="NxVZe" /> == Psühholoogia == Mill oli radikaalne individualist. Essee "Essay on Government" alguses leiab ta, et poliitikateadus põhineb inimloomuse tundmaõppimisel. Ta kirjutab: "Selleks et mõista, milles seisneb inimhulga õnn, peame mõistma, milles seisneb hulga liikmeks oleva üksikisiku õnn." (''"To understand what is included in the happiness of the greatest number, we must understand what is included in the happiness of the individuals of whom it is composed."'')<ref name="r8kyZ" /> Põhjalikumalt tegeles Mill psühholoogia küsimustega 1829. aastal ilmunud teoses "Analysis of the Phenomena of the Human Mind", milles ta käsitles tänapäevalgi päevakohaseid psühholoogia ja vaimufilosoofia probleeme, näiteks aistinguid, mälu, keeleteooriaid ja uskumusi. 38. rida ⟶ 39. rida: Mill kõrvutab oma lähenemist Hume'i assotsiatsioonide mudeliga. Kui viimase järgi liiguvad ideed vabalt, kasutades kolme printsiipi: (1) lähedus ruumis ja ajas, (2) põhjuslikkus ja (3) sarnasus, siis Milli järgi juhivad ideede kulgemist utilitaristlikust (motivatsiooni) käsitlusest tulenevad valu ja nauding. Valu paneb meid kontrastiprintsiibi alusel mõtlema selle vastandseisundile ehk naudingule, mis tekib valu lõppemisel. Nauding omakorda juhib meie mõtted sarnasusprintsiibi alusel uuele naudingule.<ref name="X2JbM" /> Thomas H. Leahey on kirjeldanud Milli assotsiatsiooniteooria tulemust ~~järgnevalt~~järgmiselt: "[Assotsiatsiooni reeglid], kombineerituna utilitaristliku hedonismiga, viisid täielikult mehaanilise vaimukirjelduse tekkimiseni, kus idee järgneb ideele automaatselt, jätmata ruumi tahtlikule kontrollile. Mill väitis, et tahteakt on illusioon. /.../ Vaim ei juhi tähelepanu, tähelepanu juhib mehaanilisel viisil kasuprintsiip (''principle of utility'')."<ref name="rITxD" /> == Haridusteooria == 49. rida ⟶ 50. rida: == Bibliograafia == [[Pilt:Mill - Elements of political economy, 1826 - 5894644.tif\|pisi\|''"Elements of Political Economy''", 1826]] [[Pilt:Bain - James Mill, 1882 - 5825460.tif \|pisi\|[[Alexander Bain]], ''"James Mill. A Biography''", 1882]] [[1818]] :– ''The History of British India'' [[1822]] :– ''Elements of Political Economy'' [[1828]] :– ''~~Essays~~Esseed onteemadel:'' ''Government'' ''Jurisprudence 62. rida ⟶ 63. rida: ''Law of Nations'' ''Education'' [[1829]] :– ''Analysis of the Phenomena of the Human Mind'' *[[1835]] :– ''Fragment on Mackintosh'' == Kirjandus ==

James Mill: erinevus redaktsioonide vahel