Arthur Jensen: erinevus redaktsioonide vahel

 

Jensen oli hariduspsühholoogia professor [[California Ülikool Berkeleys|California Ülikoolis Berkeleys]].<ref> "Arthur R. Jensen Dies at 89; Set Off Debate About I.Q.". New York Times. 2012-11-01. Retrieved 2012-11-02. "Arthur R. Jensen, an educational psychologist who ignited an international firestorm with a 1969 article suggesting that the gap in intelligence-test scores between black and white students might be rooted in genetic differences between the races, died on Oct. 22 at his home in Kelseyville, Calif. He was 89. ..."</ref><ref>Arthur Jensen. Journal of Educational and Behavioral Statistics. Retrieved 2010-06-05.</ref> Jensen on tuntud oma töö poolest [[psühhomeetria]]s ja eristavas psühholoogias, mis tegeleb küsimusega, kuidas ja miks inimesed üksteisest erinevad.

 

Jensenit on hinnatud üheks viiekümnest 20. sajandi tähtsamaks psühholoogiks. <ref>Jensen is listed in a study by Haggblom et al. (2002), of the 100 most eminent psychologists of the twentieth century, at number 47.</ref> Tema tööd on tekitanud ka poleemikat, peamiselt järelduste tõttu, mis puudutavad intelligentsuse rassiliste erinevuste põhjusi.

Jensen sündis 24. augustil 1923 [[San Diego]]s Linda Mary ja Arthur Alfred Jenseni perekonnas. Tema isa omas ja juhtis puidu- ja ehitusmaterjalide töökoda. <ref>Current biography yearbook – H.W. Wilson Company – Google Books. Books.google.ca. Retrieved 2012-10-28.</ref> Tema isapoolsed vanavanemad olid taani immigrandid, ta ema aga oli ühelt poolt poola juudi ja teiselt poolt saksa päritolu. <ref>Jensen, Arthur Robert; Miele, Frank (2002). Intelligence, race, and genetics: conversations with Arthur R. Jensen (illustrated ed.). Westview Press. p. 242. ISBN 978-0-8133-4008-1.</ref>

 

 

Läbi elu oli Jensenil huvi klassikalise muusika vastu ning lapsepõlves meeldis talle mõte ühel päeval dirigendiks saamisest. 14-aastasena dirigeeris ta ansamblit, mis võitis San Fransiscos peetud üleriigilise võistluse. Pärast Berkeley lõpetamist kolis ta New Yorki peamiselt sellepärast, et olla dirigent [[Arturo Toscanini]] läheduses. Ühtlasi oli ta väga huvitatud [[Mahatma Gandhi|Gandhi]] elust ning andis välja seni kirjastamata raamatupikkuse käsikirja tema elust. San Diegos elamise ajal töötas Jensen [[sotsiaaltöötaja]]na.

Jenseni töö pälvis väga palju kriitikat. Pärast artikli avaldamist toimus suur tudengite protestiaktsioon Jenseni ülikooli tööruumide juures. Kirjastaja ei andnud Jensenile koopiaid oma artiklist, samuti ei lubatud tal vastata oma töö kriitikale.

 

 

==Raamatud==

==="The g Factor"===

 

==="Clocking the Mind"===

 

==Viited==