Gabooni aafrikarästik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: eemaldatud siselink välislingist
PResümee puudub
54. rida:
 
==Käitumine==
Aktiivsed on nad öösiti ning on tuntud oma väga aeglase liikumise ja pikalt ühes kohas paigalpüsimise poolest. Jahti peavadki nad varitsedes, tihti lebades liikumatult pikka aega, oodates, et [[saakloom]] mööda juhtuks kõndima. Teisalt on ka teada, et esimesel 6 öötunnil võivad nad aktiivselt [[jaht]]i pidada. GhaanasGhanas on teada, et neid tapeti regulaarselt tallide ümbruses, mis asusid 500 m kaugusel metsast, mis näitab, et nad võisid rohumaal [[rott]]e jahtida. Gabooni aafrikarästikud on legendaarsed oma flegmaatilisuse poolest, tuleb palju vaeva näha, et madu vihaseks ajada ja hammustama sundida.<ref name="kqxsQ" /> Neid peetakse üsna tolerantseteks madudeks, isegi käsitlemise korral hammustavad nad harva ning susisevad vähem kui teised rästiklased, kuigi loomulikult harva esineb ka hammustusi, mis põhjustavad raskeid mürgistusseisundeid.<ref name="Spa04" />
 
Liikumine näeb välja suurtele ja rasketele madudele kohaselt [[nälkja]]tega sarnaselt [[kõhukilbis|kõhusoomustel]] "lainetades" ([[vooglemine]]). Nad võivad ka küljelt küljele unduleeruda ([[külgvaksamine]]), kuid ainult lühikest maad.<ref name="Mal03" /> Ditmars (1933) kirjeldas isegi olukorda, kus üks isend oli võimeline külg ees liikuma nagu [[sarvikrästik]] (''Cerastes cerastes'').<ref name="Dit33" />
60. rida:
Ohu korral sisisevad nad valjult hoiatuseks pikalt ja madalalt ning lamendavad oma pead iga väljahingamisega.<ref name="Mal03" /><ref name="Spa04" /><ref name="Dit33" /> Siiski ründavad nad harva, vaid tugeva häirimise korral.<ref name="Mal03" /> Gabooni aafrikarästikud on ühed maailma kiireimad salvajad madude seas, mistõttu peab selle liigi isendiga kohtudes olema väga ettevaatlik!
 
Teada on palju olukordi, kus nad on väga rahulikuks jäänud. Sweeney (1961) kirjutas oma artiklis, et see liik on nii rahulik, et neidselle isendeid võib käsitleda kui igat teist mitte mürgist madu, kuigi seda ei soovitata teha! Lane (1963) kirjutas, et ta puudutas püütud isendeid enne kergelt vastu pead tangidega, et näha looma [[reaktsioon]]i – [[agressioon|agressiivsust]]i tuli harva ette. Hiljem pani ta tangid kõrvale, võttis loomal kindlalt pea tagant kinni ning teise käega keha toetades tõstis ta kasti. Tema sõnul maod tavaliselt vastu ei hakanud.<ref name="Mal03" />
 
==Toitumine==
68. rida:
Gabooni aafrikarästiku esmakirjeldus avaldati aastal [[1854]] ja autoriteks peetakse erinevate allikate alusel nii [[André Marie Constant Duméril]]i, [[Gabriel Bibron]]it kui ka [[Auguste Duméril]]i, kes panid liigile nimeks ''Echidna Gabonica''.
 
[[1896]]. aastal klassifitseeris [[George Albert Boulenger]] gabooni aafrikarästiku maoperekonda [[aafrikarästik]] (''Bitis'').
 
Liigil on 2kaks [[alamliik]]i: ''[[Bitis gabonica gabonica]]'' ja ''[[Bitis gabonica rhinoceros]]''.<ref name="ITIS" />
 
Peter Lenki ''et al'' [[1999]]. aasta molekulaarbioloogiliste uuringute alusel, mille käigus uuriti gabooni aafrikarästikute [[DNA]]-d – osa [[Tsütokroom b|tsütokroom ''b''-st]], tuvastati, et alamliigid erinevad teineteisest märgatavalt, ning pandi ette käsitleda ''Bitis gabonica rhinoceros'''t eraldi maoliigina ''[[Bitis rhinoceros]]''. Siiani aga süstemaatikas see oluliselt ei kajastu.
96. rida:
 
== Välislingid ==
*[http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/information/Bitis_gabonica.html Sissekanne Animal Diversity Web-isWebis]<span>is</span>
*[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/681562/Bitis Sissekanne Encyclopædia Britannicas]
*[http://www.itis.gov/servlet/SingleRpt/SingleRpt?search_topic=TSN&search_value=634953 Sissekanne ITIS-es]
*[http://www.iucnredlistassessments.org/about/forum/horn_of_africa/30853-2/ Sissekanne IUCN-is]
*[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/Taxonomy/Browser/wwwtax.cgi?lin=s&p=has_linkout&id=8694 Sissekanne NCBI-s]
*[http://reptile-database.reptarium.cz/species?genus=Bitis&species=gabonica&exact%5B0%5D=species Sissekanne roomajate andmebaas-isandmebaasis]<span>is</span>
*[http://species.wikimedia.org/wiki/Bitis_gabonica Sissekanne saidil Wikispecies]
*Peter Lenk, Hans-Werner Herrmann, Ulrich Joger, Michael Wink, [http://www.uni-heidelberg.de/institute/fak14/ipmb/phazb/pubwink/1999/7.%201999.pdf Phylogeny and Taxonomic Subdivisionof ''Bitis'' (Reptilia: Viperidae) Based on Molecular Evidence], Darmstädter Beiträge zur Naturgeschichte, Heft 8, 31 – 38, 15. august 1999, Veebiversioon (vaadatud 16.04.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>