Vassili Martinson: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
21. rida:
Vassili Martinsonil oli preestripühitsus ja hiljem kandis ta [[ülempreester|ülempreestri]] aunimetust, kuid tema teenistuskirjades ja ametlikus elulookirjelduses ei ole pühitsemise kuupäeva mainitud.
 
[[1. mai]]st [[1919]] [[1. juuni]]ni [[1922]] töötas Martinson ametnikuna Venemaa Põhja-LääneLoode Raudteevalitsuses ja oli ühtlasi [[1. september|1. septembrist]] [[1920]] [[12. juuni]]ni [[1922]] Petrogradi Arheoloogia Instituudi raamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonna juhataja.
 
12. juunil 1922 pöördus Vassili Martinson koos perekonnaga tagasi [[Eesti]]sse.
47. rida:
[[1. august]]ist [[1941]] arvati ta uuesti ülikooli õppejõudude koosseisu, kuid sama aasta [[15. oktoober|15. oktoobrist]] otsustas ülikooli nõukogu õigeusu õppetooli likvideerida. Kuna [[Eesti Omavalitsus]] ei leidnud esialgu võimalust talle pensionit maksta, töötas ta professorina veel kuni [[1. juuli]]ni [[1943]], mil ta pensioneerus.
 
===EksiilisPaguluses===
 
[[1944]]. aastal põgenes Vassili Martinson koos perekonnaga [[Kolmas riik|Saksamaa]]le, kust suundus [[1952]]. aasta algul [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]]. Seal elas ta [[Pennsylvania]] osariigis [[South Canaan]]is paiknevas Püha Tihhoni õigeusu kloostris ning töötas kloostri juures tegutsenud vaimuliku seminari raamatukogu korraldajana.
 
==Isiklikku==