Budismi ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
36. rida:
Buddha õpetuse suureks toetajaks oli kuningas [[Ašoka]] (269–232 e.m.a.), kelle organiseeritud misjonitöö tulemusena hakkas budism laiemalt levima ning jõudis [[Sri Lanka]]le.<ref name=":0" />
 
Aja jooksul levis Buddha õpetus aina laiemal territooriumil ning geograafiline äralõigatus soodustas jagunemist koolkondadeks. Lahknemise otseseks põhjuseks olid enamasti minoorsedväikesed erinevused käitumisjuhistes ja kloostrielu reeglistikus. Tänaseni on säilinud seitse [[vinaja]]t, mille vahelised erinevused puudutavad pisidetaile nagu mungarüü värvus ja kandmise viis.<ref name=":0" />
 
Erinevad seisukohad tekkisid ka Buddha õpetuse tõlgendamisel. Seda soodustas asjaolu, et Buddha ei nimetanud endale ühtegi järeltulijat, kes oleks saanud pärast tema surma sangha juhiks. Seetõttu kujunes sangha mittetsentraliseeritud struktuuriks. Buddha soovitas igaühel jääda iseendale saareks: "Niisiis, Ānanda, nii nüüd kui ka pärast minu lahkumist, kes te ka olete, peate te jääma omaenda saareks, omaenda kindluseks, nii, et dharma on teie saar ja dharma on teie kindlus, ning mitte muretsema teiste saarte ja teiste kindluste pärast." Koolkondade teket soodustas ka õpetuse tõlkimine ja säilitamine eri keeltes ja dialektides. Paistab ka, et eri mungad spetsialiseerusid konkreetsetele [[suutra]]tele või suutrarühmadele ning seetõttu hakati eri koolkondades tähtsustama erinevaid tekste.<ref name=":0" />