Sõna "epistemoloogia" esimene pool tuleb [[vanakreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast ''[[episteme|epistēmē]]'' (''ἐπιστήμη''), mida tavaliselt tõlgitakse 'teadmisena'. Kreekakeelse sõna tähendus on aja jooksul muutunud ning olnud eri filosoofidel erinev. Algselt tähendas ta lihtsalt 'oskust', hiljem aga hakkas enam-vähem tähendama 'teoreetilist teadmist'. Igatahes on filosoofiatraditsioonis olemas järjepidevus teadmise mõiste ja antiikfilosoofia ''epistēmē'' vahel. Epistemoloogia asemel võib öelda ka "teadmisteooria".
Epistemoloogiat nimetatakse vahel ka tunnetusteooriaks ehk gnoseoloogiaks. Viimase sõna algus tuleb vanakreeka sõnast ''gnōsis'', mis selles kontekstis osutab [[tunnetus (filosoofia)|tunnetus]]ele. Tunnetuseks nimetatakse tavaliselt protsessi, mis viib teadmiseni. KuigiEpistemoloogia, mitmesugustelkui motiividelfilosoofia hoitaksevaldkond mõnikorderineb epistemoloogiagnoseoloogiast, jamis gnoseoloogiaon mõistehoopis lahus,metafüüsika võibalamõiste. nadNeid vähemaltei kokkuleppeliseltsaa täppiskeeles samastada. Erinevad sõnad tulenevad ka eri keelte traditsioonist. [[Inglise keel]]es on kombeks rääkida teadmisteooriast (''theory of knowledge''; on eesti keelde tõlgitud ka "teadmusteooriana") ehk epistemoloogiast, ehkki inglise keeles leidub ka sõna ''cognition'', mis tähendab tunnetust. [[Saksa keel]]es ja [[vene keel]]es räägitakse tunnetusteooriast (''Erkenntnistheorie'', теория познания). Tõsi küll, sõna ''Erkenntnis'' saksa keeles ja sõna познаниe vene keeles võivad mõnes kontekstis tähendada ka tunnetuse saadust. Kuni 1990. aastateni oli eesti keeles tavalisim sõna "tunnetusteooria", millele sekundeeris ka "gnoseoloogia". Sõna "epistemoloogia" kuni selle ajani ei kasutatud, kuid nüüd on ta teised sõnad vaata et välja tõrjunudväljatõrjunud. See märgistab ümberorienteerumist ingliskeelsele traditsioonile ([[analüütiline filosoofia|analüütilisele filosoofiale]]).
