Juku (laev): erinevus redaktsioonide vahel

'''Juku''' on Eesti [[õppelaev]], mis kuulus pikka aega [[Eesti Noorte Mereklubi]]le. On2019. hetkelaasta seisuga on eraomanduses.

Alates 11. juunist 1981 on laeval kehtivad dokumendid. Esimesed merepraktikareisid toimusid 1982. aasta kevad-suvel. Eesti Noorte Mereklubi ajal aastail 1980–1998 oli Juku [[kapten]] Viktor Ude ja [[laevamehaanik|vanemmehaanik]] Arvo Puusepp. Korraga võeti pardale 12 kursanti-õpilast. 1985. aaastal külastas laev oma kaugeima sihtpunktina Saksamaad.

Algselt oli laev tavapärase STB tüüpi kalalaeva ehitusega. Õppelaevaks ümber ehitamiseümberehitamise käigus vahetati välja laeva kaared ja keret pikendati 3 meetri võrra. Konstrueeriti ka täiesti uus suur [[tekiehitis]] ja laeva [[ahter|ahtrit]] kõrgendati. Laeva tekiehitises on suur mess ja kambüüs. [[Roolimaja]] valmistati avara laia kujuga ja selle taga oli eraldi raadioruum ehk [[raadioruhv]].

Vanast laadruumist tehti põhimeeskonna eluruumid ja vöörikajut kohandati praktikantidele. Laeva põhimeeskond sai 11–3-3 kohalised kajutid. Kapteni kajut oli kasutusel üksikkajutina. Laeva keskel on koikohti umbes 10-1210–12-le. Vööris oli kaks ühis[[kajut|kajutit]] praktikantidele ja seal oli kokku kuni 12 koikohta.

Esialgses projektis oli laevale, kui mootorpurjekale-kuunarile, plaanitud kaks masti ja [[pukspriit]]. Vajalike mastimaterjalide nappusel sai Jukust hoopis kolmemastiline bermuuda-[[kuunar]]. Masti kõrgus oli 13 m. Laeval oli kuni seitse purje -: 3 [[grootpuri|grootpurje]] (praktiliselt vastavalt mastidele: fokkpuri, grootpuri, besaanpuri) ja 4 [[fokkpuri|fokkpurje]] (praktiliselt taakslid vastavalt masti nimele ja kliiver). Purjepind oli kokku umbes 140 m², mis siiski rasket laeva tavaliselt eriti üle 3-4 sõlme edasi ei viinud. Tugevama soodsama [[tuul]]ega õnnestus mõnikord saavutada purjetamiskiiruseks siiski üle 6 sõlme.