Hunt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
19. rida:
| levikukaardi_laius = 240px
}}
'''
==Välimus==
Hunt, rahvasuus ka võsavillem, ei erine eriti suurest koerast. Eriti sarnaseks võib teda pidada idaeuroopa lambakoeraga, oma lihaselise keha, tugevate jalgade ja võimsate lõugadega. Kuid erinevalt koerast ei tõmbu hundi saba kunagi rõngasse ning võsavillemi jälg on võrreldes koera omaga kitsama ning pikem. Huntide karvastik on tavaliselt hall, kuid leidub ka puhtalt
▲Hunt, rahvasuus ka võsavillem, ei erine eriti suurest koerast. Eriti sarnaseks võib teda pidada idaeuroopa lambakoeraga, oma lihaselise keha, tugevate jalgade ja võimsate lõugadega. Kuid erinevalt koerast ei tõmbu hundi saba kunagi rõngasse ning võsavillemi jälg on võrreldes koera omaga kitsama ning pikem. Huntide karvastik on tavaliselt hall, kuid leidub ka puhtalt valgeid, punase, pruuni või isegi mõndadel juhtudel segu neist karvkatte värvidest. Isased hundid kaaluvad tavaliselt umbes 44 kg ning emased hundid 38 kg.
==Elupaik==
Hundid on levinud
▲Hundid on levinud põhja Ameerikas ning Euraasias ning on võimelised kohanema väga erinevate elutingimustega. Sellepärast võib leiduda hunte nii tundratest põlislaanteni välja. Oma väga hea kohanemisvõime ja intelligentsusega on hundid võimelised saama hakkama väga erinevates tingimustes ning erineva toidulauaga. Hundid on väga sotsiaalsed loomad kes elavad karjades. Kari võib koosneda 2-36 hundini, kuigi tavaliselt jääb keskmise hundikarja suuruseks siiski 6 hundi piiridesse. Kari koosneb alfa emasest ja isasest ning nende mitme aasta poegadest, mõnikord ka teistest täiskasvanud alluvatest huntidest. Karja struktuurilt koosnebki kari alfa emasest ja isasest kes saavad ka kõige tõenäolisemalt omavahel järglasi, teisel hierarhilisel kohal on beetahundid ning kõige madalamal positsioonil oomegahundid. Tavaliselt püsivad sellised hundikarjad koos kaks kuni kolm aastat koos rännates ja jahtides.
==Paljunemine==
Hundid alustavad järglaste saamist teise ja kolmanda eluaasta vahel. Suguküpselt lahkub enamik hunte oma sünnikarjast, et liituda mõne teise karjaga või luua oma. Hundid leiavad paarilise kogu eluks. Hundikutsikad sünnivad varjulises, kuiva pinnasesse kaevatud lõunapoolsele nõlval urus, pimedate ja kurtidena. Pärast 63 päeva kestnud emahundi tiinust. Tavalise pesakonna suurus on enamasti neli kuni kuus hundikutsikat. Esimesel kolmel nädalal vajavad väiksed pojad söötmist iga nelja kuni kuue tunni järel. Emahunt püsib tavaliselt urus oma poegadega ning teised hundikarja liikmed toovad talle süüa. Hundikutsikad võõrutatakse emapiimast kaheksa nädala vanuselt ning hakkavad toituma pooltahkest toidust mille ema või teised karjaliikmed on eelnevalt läbi mälunud. Niipea kui kutsikad rohkem tahket toitu sööma hakkavad viiakse nad mitmetele või ühele platsile kokku, kus nad suve jooksul karja käitumist ning etiketti tundma õpivad. Kuue kuni kaheksa kuu vanuselt hakkavad noored hundid koos karjaga rändama ning jahtima.
36. rida ⟶ 33. rida:
==Toitumine==
Hundid on karnivoorid, toitudes ainult lihast. Kriimsilmad peavad enamasti jahti karjades, mõningatel juhtudel ka üksi. Karjana koostööd tehes on neil võimalik püüda endast mitu korda suuremaid ulukeid. Hundid toituvad peamiselt sõralistes kuid ei ütle ära ka väiksematest ulukitest nagu näiteks jänesed, mutid ja linnud.
134. rida ⟶ 130. rida:
Hundi levila ulatub [[tundra]]test [[poolkõrb]]eteni. Ta on levinud peaaegu kogu [[põhjapoolkera]]l, v.a [[Aafrika]]s, [[Põhja-Ameerika]] lõunaosas ning [[igilumi|igilume]] ja -jääga kaetud aladel.
Hunt on peaaegu kõikjal [[Eesti]]s tavaline. Eestis elas [[2009]]. aasta seisuga umbes 270 hunti. 1. novembrist 2009 28. veebruarini 2010 kestnud jahihooajal oli lubatud küttida 173 hunti (teistel andmetel 140 <ref name="5r7UW" />), kuid kätte saadi vaid 101.<ref name="jKJzr" /> 2013. aastal oli kutsikatega hundikarjade hulk Eestis
Lätis elab 500–600 hunti.<ref name="7G0h8" /> 2012. aastal kütiti Lätis 247 hunti.<ref name="UNXyb" />
141. rida ⟶ 137. rida:
== Välimus ==
Hunt on 110–160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 30–50 kg (Eesti rekord on 62 kg<ref name="hunt" />, maailmarekord 78 kg). [[Saba]] on 35–50 cm pikk.
151. rida ⟶ 146. rida:
== Elupaik ==
Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata [[võsa]]stikes ja [[raba]]des.
178. rida ⟶ 172. rida:
== Pesa ja pojad ==
Huntide jooksuaeg on [[jaanuar]]is-[[veebruar]]is. Emahundi ellujäävate järglaste hulk sõltub toitumistingimustest, asustustihedusest ja tema positsioonist karjas.
196. rida ⟶ 189. rida:
== Toidu hankimine ==
Hunt on tugev [[kiskja]] ja suudab [[saakloom]]a kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10 kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida. Tavaliselt sööb hunt siiski päevas umbes 2 kg liha, parimal juhul 7–8 kg.
212. rida ⟶ 204. rida:
== Loomamuinasjutud ja muistendid ==
Huntidel on suur osa [[folkloor]]is: [[loomamuinasjutt]]udes, [[muistend]]eis ja [[legend]]ides. Muinasjuttudes on kuri hunt näiteks "[[Punamütsike]]se", "[[Kolm põrsakest|Kolme põrsakese]]" ja "[[Seitse kitsetalle|Seitsme kitsetalle]]" loos. [[Rooma]] valitsejate legendaarne esiisa oli [[Romulus]], kelle koos ta kaksikvenna [[Remus]]ega kasvatas üles emahunt.
219. rida ⟶ 210. rida:
[[Rudyard Kipling]]i "[[Mowgli]]" jutustab poisist, kelle hundid üles kasvatasid.
Hundi nime on peetud [[tabu]]ks, mistõttu vanarahvas on hunti mitmeti nimetanud: kriimsilm, võsavillem, hallivatimees, [[
Vanasti loodeti huntidest lahti saada sõnumise abil. Selliste luuletustega loodeti hundi vaimu ja koos vaimuga ka keha oma talust eemale ajada:
253. rida ⟶ 244. rida:
== Kirjandus ==
* [[Mati Kaal]]. Hunt. Loodusehuvilistele ja jahimeestele. Tallinn, 1983.
* [[Ilmar Rootsi]]. Tuli susi soovikusta. Tartu, 2005.
== Välislingid ==
| |||