Erinevus lehekülje "Uno Mereste" redaktsioonide vahel

Lisatud 38 baiti ,  1 aasta eest
P
resümee puudub
P
'''Uno Mereste''' (kuni 14. veebruarini 1936 '''Uno-Johannes Muskat'''{{lisa viide}}; [[27. mai]] [[1928]] – [[6. detsember]] [[2009]]) oli [[Eesti]] [[majandusteadlane]] ja [[poliitik]].
 
Uno Mereste oli ka üks [[oskuskeel]]e alusepanijaid mitmes vallas. TemaUno harrastusteMereste hulkaon kuulussündinud [[purjesport]]27. mail 1928. a Tallinnas vabrikutöölise perekonnas.
Uno Mereste on sündinud 27. mail 1928. a Tallinnas vabrikutöölise perekonnas.
 
==Haridus==
Ta lõpetas Tallinna Linna Poeglaste I Algkooli 1942; õppis Tallinna Poeglaste Kaubandus- ja Kommertskoolis 1942–44; kuulas Tallinna Rahvaülikoolis loenguid eesti keelest ja kirjandusest ning psühhoanalüüsist 1942–44; lõpetas Tallinna Rahandustehnikumi 1946 ja TPI majandusteaduskonna rahanduse ja krediidi erialal 1950 (''cum laude''); õppis TRÜ kaugõppes füüsilist geograafiat 1951–54; oli Moskva Rahvamajanduse Instituudi aspirant 1958–59. Majandusteaduste kandidaat 1960 (Eesti NSV TA, kinnitus 1962); dotsent 1964; majandusteaduste doktor 1971 (Eesti NSV TA Ühiskonnateaduste nõukogu, kinnitus 1972); professor 1973.
 
==Töökäik==
==Teaduskraad ja -kutse==
Majandusteaduste kandidaat 1960 (Eesti NSV TA, kinnitus 1962); dotsent 1964; majandusteaduste doktor 1971 (Eesti NSV TA Ühiskonnateaduste nõukogu, kinnitus 1972); professor 1973.
 
==Teenistuskäik==
Tallinna Rahanduse ja Krediidi Tehnikumi õpetaja 1950–54; TRÜ kaubandusökonoomika, hiljem rahanduse ja krediidi kateedri vanemõpetaja, dotsendi kt 1954–63.
TTÜs[[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilises Instituudis]] 1964–1997: statistika ja raamatupidamise, hiljem statistika kateedri dotsent 1964–72, professor 1973–92, kateedrijuhataja 1964–91; teoreetilise majandusteaduse ja -metodoloogia instituudi majandusstatistika ja demograafia professor 1992–94; sotsiaalstatistika erakorraline professor 1994–97; rahvamajanduse instituudi statistika teooria ja ökonomeetria õppetooli emeriitprofessor 1997. aastast.
 
Uno Mereste osales Eesti rahapoliitika kujundamises ja rahasüsteemi taasloomises. Aastal [[1992]] valiti ta [[Mõõdukad|Mõõdukate]] nimekirjas [[VII Riigikogu|Riigikokku]]. Aastal [[1994]] kuulus ta [[Reformierakond|Reformierakonna]] asutajate hulka. Ta oli ka [[VIII Riigikogu|VIII]] ja [[IX Riigikogu]] liige.
==Teadustöö põhisuunad==
Statistika teooria, majandusanalüüsi metodoloogia, rahvastikustatistika, keeledemograafia, majandusterminoloogia.
Avaldanud üle 50 raamatu, sealhulgas monograafiaid, õpikuid, leksikone, ligi 500 teaduslikku ja populaarteaduslikku artiklit. Olulisemad teosed: “Statistika üldteooria” (1975); “Majandusanalüüsi teooria” (1987); “Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü” (2000); “Õigusloome radadel” (2001); “Majanduspoliitilisi kirjutisi aastaist 1992–2002” (2003).
 
==Teadusorganisatoorne ja erialaneTeaduskorralduslik tegevus==
Eesti NSV TA Majanduse Instituudi nõukogu liige 1964–87; Eesti Teadus- ja Tehnikaühingute Nõukogu (ETTÜN) Ökonoomikakomitee esimees 1967–83; Eesti Geograafia Seltsi liige 1958–2009; TPI toimetiste ülikoolidevahelise sarja “Statistika-alaseid töid” tiiteltoimetaja (14 köidet vene k); Eesti Majandusteadlaste Seltsi esimees 1982–87; Eesti NSV riiklike preemiate komisjoni liige 1983–88; ajakirja Akadeemia toimetuskolleegiumi liige; Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee, hiljem Eesti Majandusministeeriumi nõunik 1989–92; osales majandusreformide ettevalmistamisel ja Eesti rahasüsteemi loomisel; Eesti Panga Nõukogu liige 1991, esimees 1992–97; tegelenud omandiõiguse ja teadusajalooga, majandusalaste teadmiste levitamisega meedias, kuulunud mitme kirjastuse toimetusse; Tallinna Teadlaste Maja liige.
 
Eestimaa Rahvarinde I kongressi juhatuse ja Rahvavolikogu liige 1988–90; Riigikogu VII, VIII, IX koosseisu liige 1992–2003; Tallinna Linnavolikogu liige 1993–99.
 
==TunnustusedTunnustus==
* [[1994]] – [[Eesti TA akadeemik]] ([[1994]]) (humanitaar- ja sotsiaalteadused);
* [[1978]] – [[Eesti NSV TA ja ETTÜN Arnold Veimeri nim preemia]] ([[1978]]);
* [[1987]] – [[Eesti NSV riiklik preemia]] ([[1987]]) (kollektiivi juht);
* [[1988]] – [[”Majandusmõtte” rändauhind]]
*[[”Majandusmõtte” rändauhind]] ([[1988]]);
* [[1997]] – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] ([[1997]])
* [[1998]] – [[Eesti Teaduste Akadeemia medal]] ([[1998]])
* [[1998]] – [[EBSi audoktor (dr.h.c.)]] ([[1998]]);
* [[1998]] – TTÜ suur teenetemedal [[Mente et manuManu]] (nr 4)]] ([[1998]]);
* [[1999]] – [[Wiedemanni keeleauhind]]
*[[Wiedemanni keeleauhind]] ([[1999]])
* [[2002]] – [[Pirita linnaosa aasta inimene]]
*[[Pirita linnaosa Aasta Inimene]] ([[2002]]);
* [[2003]] – [[Püha Birgitta rist]] ([[2003]]);
* [[2003]] – [[Eesti Geograafia Seltsi auliige]] ([[2003]]).
 
==Harrastused ja huvialad==
PurjesportTema (töötanudharrastuste hulka kuulus [[purjesport]]. Töötas purjetamistreenerina ja koostanudkoostas suurema osa esimese eestikeelse purjespordi õpikust) (1954, 2. tr 1980).
 
==Teoseid==
*"Süsteemkäsitlus", [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] 1987
*"Majandusanalüüsi teooria", Valgus 1987
*"Mis on isemajandamine", Eesti Raamat 1989, ISBN 5450005490
*"Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü", [[Eesti Keele Sihtasutus]] 2001, ISBN 9985928431
*"Õigusloome radadel", [[Juura (kirjastus)|Juura]] 2001, ISBN 9985750667
*"Majandusleksikon (1. ja 2. osa)", [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 2003, ISBN 9985701305, ISBN 9985701313
*"Elamisväärse iseseisvuse taastamisel", [[Festart]] 2003, ISBN 9985936183
*"Toimunust ja kaasaelatust" (1. ja 2. osa), [[SE & JS]] 2003 ja 2004
*"Herilaspesa", SE & JS 2005, ISBN 9985854705
*"Riigikogu ja Eesti Panga aastad", SE & JS 2008 ISBN 9789985854853
*"Vihmapiisad", SE & JS 2009 ISBN 9789985854938
 
==Tema kohtaKirjandus==
* ENE 1973, 5.
ENE 1973, 5; EE 1992, 6; EE 2000, 14; ETBL 2005, 2; Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tln, 1986, lk 446–448; Tallinna Tehnikaülikooli professorid. Tln, 1993, lk 35; Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond, 2: 1938–1998. Tln, 1998, lk 90–91; Kes on kes Eesti majanduses? 2005. Tln, 2005, lk 130.
* EE 1992, 6.
* EE 2000, 14.
* ETBL 2005, 2.
* Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tln, 1986, lk 446–448.
* Tallinna Tehnikaülikooli professorid. Tln, 1993, lk 35.
* Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond, 2: 1938–1998. Tln, 1998, lk 90–91.
* Kes on kes Eesti majanduses? 2005. Tln, 2005, lk 130.
 
== Välislingid ==
{{vikitsitaat}}
 
'''Arvustused'''
* [[Peeter Künstler|Künstler, Peeter]]. [http://paber.ekspress.ee/print/E5C8DE39EABC92E6C2256DB9004195A3 Akadeemiku mälu]. [[Eesti Ekspress]], [[24. oktoober]] [[2003]].
123 419

muudatust