Empaatia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 185.157.108.158 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Iifar. Märgis: Tühistamine |
PResümee puudub |
||
8. rida:
Empaatial on arvukalt definitsioone. Tavakasutuses on sõnal ''empaatia'' kaks tähendust. Esimene neist tähistab seda, kui inimene tajub ja tunneb ära teiste inimeste emotsioonid. Sõna ''empaatia'' teises tähenduses tähistab seda, kui emotsionaalselt ülitundlik inimene tajub kaasinimeste emotsioone ja tunnetab neid enda omadena (muutudes näiteks kurbade seas kurvaks ja konflikti tajudes ärritunuks). Esimeses tähenduses empaatiline võib olla ka [[psühhopaat]], kes tajub teiste tundeid ja manipuleerib nendega. Empaatiaga teises tähenduses arvatakse kaasnevat ka soov teisi inimesi aidata.
Empaatiaga vastanduvad [[sadism]] (nauding kaasinimeste kannatustest) ja [[kahjurõõm]] (rõõm teiste
== Etümoloogia ==
18. rida:
Empaatiauuringute tulemusena on leitud, et empaatiani võib viia mitu teed – kogemuslik ja tunnetuslik (Zaki ja Ochsner, 2012). Afektiivne ehk kogemuslik empaatia (KE) on töös, kui tegevust kannustab pigem kogemus kui eksplitsiitsed järeldused. Ühe afektiivse rõhuga empaatia definitsiooni kohaselt on empaatia afektiivne vastus teise inimese tundeseisundi vahetule tajumisele, kujutlemisele või järeldamisele (Singer ja Lamm, 2009). Kogemusliku empaatia uuringutes esitatakse tavaliselt kontekstita sensomotoorseid stiimuleid nagu üksik näoilme või liigutus ja eksplitsiitseid järeldusi jälgitava sisemiste seisundite kohta ei küsita (Zaki ja Ochsner, 2012).
Kognitiivne ehk tunnetuslik empaatia (TE) on töös, kui empaatia aluseks on pigem tunnetuslikud protsessid kui isiklik läbielamine. Ühe tunnetusliku rõhuga empaatia definitsiooni kohaselt on empaatia keerukas psühholoogilise järeldamise vorm, kus ühendatakse vaatlus, mälu, teadmised ja arutlemine, et paremini teiste mõtteid ja tundeid mõista (Ickes, 1997, viidatud Martinotti, Nicola, Tedeschi, Cundari ja Janiri, 2009). Tunnetusliku empaatia uuringutes esitatakse katseisikule tavaliselt kontekstis infot, mis kirjeldab jälgitava sisemiste seisundite allikaid, või dekontekstuaalset sensomotoorset infot (näiteks pildid silmadest või näost).
Zaki ja Ochsneri (2012) arvates on varasematel aastakümnetel kasuks tulnud empaatia selgemateks eelnevalt toodud alakomponentideks jaotamine. Empaatia kui fenomeni terviklikumaks mõistmiseks on nüüd aeg minna integreeritumate mudelite loomise suunas. Nad toovad analoogia muusikast,kus absurdne oleks eeldada, et orkestri kuulamise elamust saaks mõista üksikute instrumentide tajumist uurides.
51. rida:
=== Empaatia ja isiksuse seoste arutelu ===
Tunnetuslik empaatia, mõõdetuna
Kui vaadata kogemuslikku empaatiat (KE) tervikuna, siis esines päris suur korrelatsioon neurootilisuse ja sotsiaalsusega (mõlemad .48 < r < .51). Vähemal määral oli KE korreleeritud E, AK ja M-ga (kõigil kolmel .19 < r < .27).
| |||