Redaktsioon: 7. mai 2020, kell 15:59 redigeeri Astromaailm (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6515 muudatust P →‎Muud teosed Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. mai 2020, kell 16:02 redigeeri eemalda Astromaailm (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6515 muudatust P →‎Luuletused Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
111. rida: Goethe ka joonistas terve elu, eelistades kasutada pliiatsit, sütt, kriiti ja värvilist tinti. Ta joonistas peamiselt portreesid, teatristseene ja maastikke. Loodust uuris Goethe peamiselt ~~vaatluse teel~~vaadeldes, mikroskoopi suhtus ta umbusuga. Ta ise pidas oma peamiseks loodusteaduslikuks teoseks raamatut "Zur Farbenlehre" ('Värvusõpetusest', 1810), kaitstes seda kangekaelselt kriitikute eest ja pidades seda ka oma luuletustest tähtsamaks. Vastupidiselt Isaac Newtonile, kes väitis, et valge valgus koosneb erinevat värvi valgustest, uskus Goethe oma vaatlustele tuginedes, et valgus on jagamatu üksus ning et värvid tekivad heleda ja tumeda, valguse ja pimeduse koosmõjust. Goethe oli vaimustatud [[ida filosoofia]]st. Ta pidas elu mõtteks armastust, kuna selle, ent ka mõistuse ja omavastutuse vägi oli tema jaoks universumi peamine jõud.<ref>{{Netiviide\|Autor=[[Marika Villa]]\|URL=http://ekspress.delfi.ee/kohver/turklannast-luther-reformib-islamit?id=78976530\|Pealkiri=Türklannast "Luther" reformib islamit\|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]\|Väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]\|Aeg=[[26. juuli]] 2017\|Kasutatud=\|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002030/http://ekspress.delfi.ee/kohver/turklannast-luther-reformib-islamit?id=78976530}}</ref> 140. rida: * [[1782]] – 'Metsavaim' ("Der Erlkönig") * 1790 – '[[Rooma eleegiad]]' ("Römische Elegien") * [[1794]] – "[[Reinuvader Rebane (Goethe)\|Reinuvader-Rebane]]" ("Reineke Fuchs", värsseepos) * [[1797]] – '[[Võluri õpipoiss (Goethe)\|Võluri õpipoiss]]' ("Der Zauberlehrling") * 1797 – 'Jumal ja [[bajadeer]]' ("Der Gott und die Bajadere")

Johann Wolfgang von Goethe: erinevus redaktsioonide vahel