Liivimaa ordu: erinevus redaktsioonide vahel

Liivimaa orduriik oli [[Vana-Liivimaa]] suurim riik ja võimsaim sõjaline jõud. Kokku oli tema pindala umbes 55 000 km²; alates [[1347]]. aastast, mil Liivimaa ordule läksid [[Taani valdused Eestis|Taani valdused]] Põhja-Eestis, kasvas pindala 67 000 km²-ni. Varem kuulusid ordule [[Eesti]]s [[Sakala]], [[Järvamaa]], [[Nurmekund]], [[Alempois]], [[Mõhu]], [[Harjumaa]], [[Virumaa]] ja [[Vaiga]] põhjaosa. Ordul oli valdusi ka [[Läänemaa|Lääne-]], [[Saaremaa|Saare-]] ja [[Hiiumaa]]l. [[Läti]] aladel kuulusid ordule enamik Latgalest, Võnnu ja Volmari ümbrus, Semgallia ja Kuramaa lõunaosa. Aastatel [[1330]]–[[1452]] kuulus ordule ka Riia linn, seejärel omas ta [[Kirchholmi leping]]u kohaselt selle üle koos Riia peapiiskopiga ühisvõimu, välja arvatud aastatel [[1481]]–[[1491]], mil toimus ordu-Riia kodusõda, ja [[1524]]/1525–[[1529]] (tegelikult kuni [[1547]]), mil reformatsioonisegaduste tõttu allus linn ainult ordule. Ordule alluval territooriumil asusudasusid ka [[Tallinn]]a, [[Narva]], Uus-[[Pärnu]], [[Paide]], [[Rakvere]], [[Cēsis|Võnnu]], [[Volmari]], [[Kuldīga]] ja [[Vindavi]] linnad valitavate linnavalitsusorganite [[raad]]idega. Ordu nõrkuseks oli see, et tema valdused paiknesid laialipaisatuna suurel maa-alal vaheldumisi piiskoppide valdustega, mis muutis raskeks valduste kaitsmise. Samas võimaldas valduste hajutatus ordul sekkuda ka kõigi teiste Vana-Liivimaa poliitiliste üksuste siseellu, seda enam, et ordu sõjaline organiseeritus oli kuni 16. sajandi alguseni väga kõrgel tasemel.