Eestimaa kuberner: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Vaata ka: seotud loend |
PResümee puudub |
||
2. rida:
==Rootsi Eestimaa kuberner==
[[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi võimu]] kehtestamisega Eestimaal [[1561]]. aastal, mil Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa aadlikud ([[4. juuni]]) ning [[Tallinna linn]] ([[6. juuni]]) andsid end vabatahtlikult Rootsi krooni alla, määrati esimeseks Eestimaa asehalduriks ja Rootsi kuninga asemikuks määrati
Kuberner oli kõrgeimaks kohapealseks ametnikuks, keda määras ametisse ja vabastas [[kuningas]], iga kuberner sai eraldi instruktsiooni ja tema ametiaeg ei olnud piiratud. Vastavalt [[1634]]. a Rootsi „valitsemiskorraldusele” (rootsi: ''regeringsform'') oli kuberneri ametiaeg kolm aastat, mille möödudes tuli [[1. juuni]]ks ilmuda [[Stockholm]]i aru andma. Kuningas võis ametiaega pikendada. [[Kindralkuberner]]i nimetust kuberneri võimaliku aunimetusena formaalselt vabatahtlikult riigi koosseisu tulnud [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonnas]] hakati ilmselt kasutama alates [[7. jaanuar]]ist [[1673]]. Kuberneride ja kindralkuberneride tegevus lõppes Eestimaa liitmisel Venemaaga [[1710]]. aastal.
==Venemaa Eestimaa kuberner==
[[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ajal riigivõimu kõrgeim esindaja [[Eestimaa kubermang]]us. [[Kuberner]]i ametikoht loodi
Kuni [[1802]]. aastani allus kuberner [[Venemaa Keisririigi Senat|
[[1837]]. aasta instruktsioon kuberneridele kuulutas kuberneri kohaliku kõrgema võimu esindajaks, kelle järelevalve alla kuulusid kõik administratiiv-, finants-, sõjaväe-, majandus- ja seisuslikud asutused. Eestimaa kuberneri funktsioonid olid võrreldes Venemaa sisekubermangudega piiratud Balti rüütelkondade ja linnade seisuslike privileegidega.
[[1845]]. aasta kubermangude reform laiendati Eestimaa kubermangule
==Vaata ka==
|