Reinhold Sachker: erinevus redaktsioonide vahel

'''Reinhold Sachker''' ([[22. jaanuar]] [[1844]] [[Sõmerpalu vald (Urvaste kihelkond)]] – [[25. märts]] [[1919]] [[Tartu]]) oli esimene{{lisa viide}} eestlasest [[fotograaf]], samuti seltsitegelane, näitejuht ja näitleja.

Reinhold Sachkeri vanemad olid talupidajad. Tema isa Jaan elas kuni [[1822]]. aastani Sahkeri nimelises talus [[Krüüdneri vald|Krüüdneri vallas]]. 1848. aastal kolis ema [[Tartu]]sse, sest isa võeti soldatiks. Tartus [[C. I. Juccumi algkool]]is alustas Reinhold Sachker ka oma haridusteed. Fotograafiat õppis Sachker litograaf [[Louis Höflinger]]i juures. Õpingud pidid kestma viis aastat, kuid viimasel aastal alustashakkas Sacher töö kõrvalt iseseisvatiseseisvalt praktiseerimistfotograafiat japraktiseerima, sellemille peale katkestas Höflinger temaga töösuhte<ref name="Lepa">[[Sven Lepa]]: [http://fotoparand.org.ee/wp/wp-content/uploads/2012/01/Lepa_2015_Tartu_1855-70.pdf Esimesed paiksed fotograafid Tartus (1855–1870)] Lk 111</ref>. JärgnevaltPärast seda avas Sachker oma endaiseenda fotoateljee<ref name="Lepa" />.

Teda huvitasid nii fotograafia, teater kui ka raamatud. Ta osales aktiivselt ka [[Tartu linnavolikogu]] töös janing kuulus palju aastaid [[Tartu vabatahtlik tuletõrjeselts|Tartu vabatahtliku tuletõrjeseltsi]] ridadesse.

Reinhold Sachker avas 30. märtsil [[1869]] esimese eestlasena Tartus oma fotoateljee, ühtlasi oli ta esimene, kes kirjutas oma saksakeelse ärisildi peale "Photographischer Atelier" asemeleeestikeelse nimetuse "Päewapildi koda" kirjutas. Sachkeri fotoateljee teenindas peamiselt eestlasi ja reklaamis ta oma tööd ainult eestikeelses ajakirjanduses.<ref name="Lillak p 16">Ülle Lillak. Nagu veeämbris. Fotograafi ja teatraali Reinhold Sachkeri viljakad aastakümned Tartus. Sirp 16.05.2003</ref> Reinhold Sachkeri fotoäri algusaastad olid loodetust kehvemad, nii et fotograaf laiendas oma tegevust [[Pihkva]]s, lootes suuremale klientuurile ning tellimustele. Oodatud edu jäi aga Pihkvas saavutamata ning Sachker pöördus tagasi Tartusse, kus pikapeale klientuur kasvas ja töö edenes.<ref name="ReferenceA">Triin Kaasik. Fotograaf ja seltsitegelane Reinhold Sachker.Diplomitöö. Eesti Humanitaarinstituut, Tallinn 2005</ref> Koos pojapoeg Arturiga asutas ka [[Elva]]s esimese päevapildikoja.<ref>ETMM T329 Reihold Sachkeri kogu</ref>

Reinhold Sachker ei piirdunud ainult ateljees pildistamisega, vaid tegutses ka väljaspool Tartut. Selleks kasutas ta peamiselt kahte moodust -: kas seades ennastend kuskil statsionaarsemalt sisse või käies perest peresseperre.<ref name="ReferenceA"/> 1881. aastal tabas Sachkerit õnnetus: kaks järjestikku tulekahju. Tõenäoliselt hävinesid tules mitmed Sachkeri fotod, kuid ta suutis õnnetusest toibuda ja tegevust fotograafina jätkata.<ref>Kaljula Teder. Eesti fotograafia teerajajaid, Tallinn: Eesti Raamat, 1972</ref>

Reinhold Sachkerit võib pidada ka esimeseks fotoreporteriks, sest ta ei ole jäädvustanud mitte ainult eesti kultuuritegelasi, vaid ka Eesti tähtsamaid kultuurisündmusi, nagu [[Eesti esimene üldlaulupidu|esimest]] ja teist laulupidu, [[Carl Robert Jakobson]]i matust, esimesi kangakudumise kursusi Tartus jne. Kõikidest 19. sajandi piltnikest on tema panus eesti kultuuriloossekultuurilukku nii arvult kui sisult suurim.<ref>http://www.kirmus.ee/Asutus/Valjaanded/ekmar/esimest.html#Sachker</ref>

Sachkeri fotodfotosid asuvadleidub Eesti eri muuseumitesmuuseumides ja arhiivides, kaks suuremat kogu asuvad [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i [[Eesti Kultuurilooline Arhiiv|Eesti Kultuuriloolises Arhiivis]] ja [[Eesti Rahva Muuseum]]is.<ref name="ReferenceA"/>

'''===Lavastused'''===

*Steini "Kivilinad" (1872),

*Winteri "Kodukäija" (1873),

*Kantzwey "Mihkel ja Liisa" (1876),

'''===Osatäitmised'''===

*Pärmi Jaak (Jannseni "Pärmi Jaagu unenägu", 1873),

*Prits Pärn (Ifflandi "Linnas ja maal", 1883),

*Mannila (Kivi "Öö ja päev", 1884),

*Sopir (Voltare´i "Muhamed", 1885),

*Jõepera Madis (Kunderi "Kroonu onu", 1886) jt.<ref>Eesti Teatriteatri Biograafilinebiograafiline leksikon. Koostajad Kalju Haan, Heino Aassalu, Vilma Paalma, Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus : Eesti Teatriliit, 2000</ref>