Sulgpall: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
3. rida:
'''Sulgpall''' (vananenud nimetus '''bädminton''') on kahe vastaspoole, enamjaolt kahe, aga ka nelja mängija vahel mängitav sportmäng. Sulgpall meenutab nii [[tennis]]t, sest seda mängitakse [[reket]]itega, kui ka [[võrkpall]]i, sest mängijate vahel on suhteliselt kõrgel asuv [[võrk]].
Mäng kuulub ühe elemendina neljast ka [[reketlon]]i koosseisu (lisaks tennis, [[lauatennis]] ja ''[[squash]]'').
Sulgpalliks nimetatakse ka "palli", millega seda mängu mängitakse.
60. rida:
Esimesed Eesti noorte meistrivõistlused sulgpallis toimusid aastal 1968 Tallinnas, mängiti kolmes vanuseklassis.
Läbi aegade on Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt enim medaleid võitnud Mare Pedanik (Reinberg) – 39, sh 21 kuld-, 12 hõbe- ja 6 pronksmedalit. Enim
Nõukogude Liidu meistriks täiskasvanute seas on tulnud Reet Valgmaa naispaarismängus koos Liidia Markovaga (Leningrad). Paarismängus on medalile tulnud ka Riina Valgmaa. Üleliidulistel noorte meistrivõistlustel on Reet Valgmaa
Nõukogude Liidu koondisse on kuulunud Reet Valgmaa (mängis Inglismaa vastu). Noortest on olnud Nõukogude Liidu koondise kandidaadid Tiit Vapper, Mare Reinberg (Pedanik), Katrin Paeväli (Aru), Andres Ojamaa, Anneli Lambing (Parts), Terje Lall.
85. rida:
| align="center" | Maailmameistrivõistlused (finaal):<br>Han Jian – Morten Frost<br>(14–18, 15–10, 15–8).
|-
| Aeg
| 3 tundi ja 18 minutit
| 1 tund ja 16 minutit
|-
| Pall mängus
| 18 minutit
| 37 minutit
|-
| Intensiivsus*
| 9%
| 48%
|-
| Pallivahetusi
| 299
| 146
|-
| Lööke
| 1004
| 1972
|-
| Lööke pallivahetuse kohta
| 3,4
| 13,5
|-
| Läbitud distants
| 3,2 km
| 6,4 km
117. rida:
Seega läbiti sulgpallis üle kahe ja poole korra lühema ajaga kaks korda pikem distants ja sooritati peaaegu kaks korda rohkem lööke. See võrdlus iseloomustab ilmekalt sulgpalli kui võistlusspordi olemust.
Baylori Ülikooli (USA) kehakultuuriteaduskonnas (1990-ndatel) tehtud uuringute kohaselt kestab kolmegeimiline mäng keskmiselt 45 minutit, millest pall on mängus 20 minutit. Selle aja jooksul teeb üks mängija oma liikumises vähemalt 350 üle 90-kraadist suunamuutust ja lööb palli umbes 400 korda. Umbes 150 neist löökidest on sooritatud nn täisõlaga (kogu kerega). Normaalses konditsioonis mängijal võib pulss tõusta 72
== Sulgpall Eestis ==
142. rida:
== Huvitavaid fakte ==
* Sulgpalli ajalugu ulatub tagasi Antiik-Kreeka ja Kaugida tsivilisatsioonideni; fragmente selle mängu versioonidest, kus vahel kasutati reketi asemel jalga, on leitud ligi 3000 aasta vanustelt Hiina savinõudelt.
* Kunagi
* Rahvusvaheline Sulgpalliföderatsioon (IBF) peakorteriga Inglismaal
* Praegusel momendil (2001, suvi) on IBF-l 149 liiget.
* Sulgpall on kiireim reketispordiala maailmas: palli kiirus võib ulatuda kuni 420 km/h.
151. rida:
* Ühe sulgpalli tegemiseks on vaja 16 sulge.
* Suurim sulgpall maailmas asub 1994. aastast Kansas City muuseumi ees – see on 48 korda suurem tegelikust sulgpallist, 5,49 meetrit kõrge ja kaalub 2268 kg.
* Thomas
* Ainus riik väljastpoolt Aasiat, kes on
* Sulgpall sai olümpiaspordialaks 1992. aastal Barcelonas. Seejuures võisteldi siis vaid neljas mänguliigis (mees- ja naisüksik- ning paarismängus). Segapaarismängus jagati esimesed olümpiamedalid välja 1996. aastal Atlantas.
* Barcelona olümpiamängudel oli sulgpallis kaudselt esindatud ka Eesti, seda küll USA värvides esinenud mitmekordse sealse meistri, väliseestlase Cris Jõgise näol.
| |||