Mihkel Aitsam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
4. rida:
== Elulugu ==
1893. aastast hakkas Mihkel Aitsam [[Valgus (ajaleht)|Valgusele]] kaastööd tegema, hiljem kirjutas ka [[Eesti Postimees|Eesti Postimehele]] ja [[Olevik]]ule. 1904. ilmusid lühemad jutud [[Teataja]]s ja lisaks mitmes teises poliitilises ajalehes, mille kaastööliseks oli.
1906. aastal kui tema isatalu Vene [[karistussalk]]ade poolt hävitati,<ref name="oitsi">[http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/44138 Õitsituled nr1 1922 (lk 45) Eesti ajakirjanikud - Lühikesed eluloolised andmed]</ref> asus ta [[Tallinn]]a elama ja
Hiljem töötas [[Tallinna Eesti Põllumeeste Selts]]i asjaajaja ja tegi mitmele ajalehele kaastööd, nende seas ka kahele Peterburi Vene lehele. 1918. Tema tuntumad teosed olid "Hiiu lossist Siberisse" ([[1937]]), "Eestimaa kuningas" ([[1939]]) ja "Hiislari tütar" ([[1940]]).<ref>[http://runeberg.org/authors/aitsamii.html Nordic Authors: Mihkel Aitsam]</ref>
11. rida ⟶ 13. rida:
==Looming==
*"1905. aasta Läänemaal" (1937)
*"Hiiu lossist Siberisse" (1937)
*"Sunnitöölise märgi all" (1937)
25. rida ⟶ 27. rida:
*"Käskjalg eksiteel" (1940)
*neli algupärast näidendit, neist tuntuim "Salmisto"
*"Eesti Selts "Lootus"",
*"Tallinna Eesti Põllumeeste Selts",
*"Vigala kogudus 1339-1939"
*"1905. a revolutsioon ja selle ohvrid Eestimaal" Tartu, Ilmamaa, 2011.
*"Vigala kihelkonna ajalugu"
*"Tallinna Eesti näituse ajalugu" Päevaleht, 19. september 1920, lk 3.
*"Keiser Nikolai I tütred Kose-Uuemõisas talgutel"<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19341224.2.28# Päewaleht, nr 354, 24. detsember 1934, lk 9.]</ref>
==
* [[1935]] – [[Eesti Punase Risti mälestusmärk]], II järgu II aste
* [[1937]] – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]
== Isiklikku ==
|