Kaitsepolitseiamet: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
95. rida:
== Ajalugu ==
===Kaitsepolitsei asutamine===
[[1919]]. aasta suvel kutsus [[Vabariigi Valitsus]] kokku komisjoni, mis töötaks välja riigikorra vastaste kuritegudega tegeleva õiguskaitseasutuse projekti.
104. rida ⟶ 105. rida:
[[1924]]. aastal, kui õiguskaitseorganite tugevdamise eesmärgil politseiasutused ühendati, määrati Kaitsepolitsei eraldiseisva osakonnana [[Siseministeerium]]i [[Politsei Peavalitsus]]e alluvusse, kuhu ta jäi kuni likvideerimiseni [[1940]]. aastal.
===Poliitiline Politsei===
[[1925]]. aastast kandis Kaitsepolitsei nime '''[[Poliitiline Politsei]]''' (lühend PolPol). PolPoli komissarid allusid [[Politsei Peavalitsus]]e abidirektorile ning tema alluvuses olevale [[Poliitilise Politsei inspektor]]i aparaadile.
{{Vaata|Poliitiline Politsei}}
===Kaitsepolitsei taastamine===
1990. aasta 20. septembril võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] vastu [[politseiseadus]]e, mille järgi [[Eesti politsei]] keskasutuseks sai Siseministeeriumi Riiklik Politseiamet. [[Politseiamet]]i struktuuris loodi [[Välipolitsei Büroo|väli-]], [[Kriminaalpolitsei Büroo|kriminaal-]] ja [[Liikluspolitsei Büroo|liikluspolitsei]] kõrval ka kaitsepolitsei vabariiklik büroo. Kaitsepolitsei põhiülesanneteks olid: võitlus terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega, riigi territoriaalse terviklikkuse kaitsmine; riigisaladuse, teadus-, tehnoloogia- ja ärisaladuste kaitse; rahvuslike kultuuriväärtuste, riigiasutuste, poliitika- ja riigitegelaste ohutuse kindlustamine. 12. veebruaril 1990 moodustati Politseiameti koosseisus osakonna staatuses Eesti Kaitsepolitsei ja kaitsepolitsei büroo. Kaitsepolitsei loodi osaliselt [[Eesti NSV Siseministeeriumi 6. osakond|siseministeeriumi 6. osakonna]] baasil. Kaitsepolitsei esimesed tööruumid olid praeguse Venemaa Föderatsiooni saatkonna/konsulaadi hoonete kompleksis [[Pikk tänav]] 19/[[Lai tänav (Tallinn)|Lai tänav]] 18, tollases siseministeeriumile kuulunud hoones.
15. juunil 1992. aastal kinnitatud Kaitsepolitsei põhimääruses olid järgmised põhiülesanded: võitlus riikliku [[iseseisvus]]e vastaste kuritegudega, [[terrorism]]iga, [[Salakaubavedu|salakaubaveoga]], rahvusvahelise kuritegevusega, narkomaffiaga ning tipptasemel [[korruptsioon]]i ja [[organiseeritud majanduskuritegevus]]ega. Põhifunktsioonid olid kuritegude [[juurdlus|juurdlemine]] oma pädevuse piires ja [[operatiiv-jälitustegevus|operatiiv-jälituslik tegevus]] kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks nagu salajaste kaastöötajate värbamine, operatiiv-tehniliste vahendite kasutamine, [[varjatud jälgimine]] ja [[operatiivne tuvastamine]]. 1992. aastal loodi 3 keskbürood Tallinnas ja 3 regionaalset bürood: Lõuna-Eesti büroo Tartus, Ida-Eesti büroo Jõhvis (hiljem Kohtla-Järvel) ja Kesk-Eesti büroo Pärnus. Kaitsepolitsei kolis 1992. aastal algul likvideeritud [[ENSV KGB]] majja [[Pagari tänav]] 1, mis anti politseiametile. 1995. aasta jooksul koliti järk-järgult KGB majast uude töökohta, toona veel remonditavasse majja [[Toompuiestee]] 3, kus kaitsepolitsei asub tänaseni.
6. mail 1993. aastal jõustunud uue politseiseadusega loodi [[Siseministeerium]]i valitsemisalas iseseisev Riigi Kaitsepolitseiamet ja sedastati selle ülesanded: [[põhiseadus]]liku korra, territoriaalse terviklikkuse ja [[riigisaladus]]e kaitse, vastuluure, võitlus [[terrorism]]i ja [[korruptsioon]]iga. 31. mail 1993 moodustati [[Vabariigi valitsus]]e määrusega Politseiameti koosseisus olnud Kaitsepolitseist iseseisev Riigi Kaitsepolitseiamet. 1993. aasta 22. juunil kinnitatud Kaitsepolitseiameti struktuuri kohaselt oli Riigi Kaitsepolitseiametis keskasutus ja 4 osakonda direktoritega eesotsas: Tallinna
osakond (Tallinn, Harju ja Rapla maakond), Virumaa osakond koos Narva jaoskonnaga (Ida- ja Lääne-Viru maakond), Lõuna-Eesti osakond koos Võru jaoskonnaga (Tartu, Jõgeva, Võru, Põlva ja Valga maakond) ning Pärnu osakond (Pärnu, Viljandi, Järva, Haapsalu, Saare ja Hiiu maakond). Rakveres, Haapsalus, Viljandis, Saaremaal ja Valgas olid osakonnal operatiivgrupid.
1998. aastal nimetati Riigi Kaitsepolitseiamet, Kaitsepolitseiametiks ning kinnitati ameti uus põhimäärus ja struktuur. Kaitsepolitseiametil oli juba varem kohustus menetleda organiseeritud kuritegevusega seotud kuritegusid, relva- ja lõhkeainekuritegusid ning 29. juuli 2007. aasta uurimisalluvuse määrus andis KAPO-le tagasi kuue suurema (eelarvega) KOV-i Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve ja Jõhvi juhtide korruptsiooni menetlusõiguse.
1. märtsil 2001 jõustunud [[Julgeolekuasutuste seadus|julgeolekuasutuste seadus]]ega muutus Kaitsepolitseiamet politseiasutusest ametlikult [[julgeolekuasutus]]eks<ref>[https://www.kapo.ee/et/content/aastaraamatu-v%C3%A4ljaandmise-traditsiooni-ajalugu-ja-eesm%C3%A4rk-0.html?fbclid=IwAR0w7oTfO7cSJ9qYM-QUU27tBeNi0O2FMKJLotHv0AaJTVxb8Rr49gD3vu0 Kaitsepolitseiameti Aastaraamat-2019.pdf, KAITSEPOLITSEI TAASLOOMISE LUGU]</ref>.
==Viited==
| |||