Söömishäired: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
PResümee puudub |
||
2. rida:
'''Söömishäired''' on [[psüühikahäire]]d, mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja [[kehakaal]]u pärast. Viimastel aastakümnetel on sellest saanud levinuim noorte naiste [[vaimne tervis|vaimse tervise]] häire. Meestel on need häired haruldased.
Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14–18-aastaselt. Tavalisim on [[anoreksia]] avaldumine nendel, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust, nagu [[modell]]id, [[baleriin]]id, [[iluuisutamine|iluuisutajad]] ja võimlejad. Umbes 50
Söömishäirete keskmes on kehakaalu ja -kuju ülemäärane väärtustamine ning sellega seotud tugev hirm kehakaalu tõusu ees, mistõttu tehakse äärmuslikke katseid seda vältida. Peamised söömishäired on anoreksia, buliimia, liigsöömishäire
== Liigitamine ja sümptomid ==
10. rida:
===Anoreksia===
[[Anoreksia]] ([[ladina keel|ld]] ''Anorexia nervosa'') on tahtlikult
*kehakaalu hoidmine antud vanusele ja pikkusele ette nähtud minimaalsest normkaalust 15% alla normi;
*tugev hirm kaalus juurde võtta, isegi kui ollakse alakaaluline;
83. rida:
=== Kultuuriga seotud tegurid ===
Läbi infokanalite saame sageli sõnumeid, et sale naine on edukas, veetlev, õnnelik ja armastatud. Naise ideaal on tihti kõhn ja seda rõhutatakse ka edukuse eeldusena. Läänemaailmas
=== Vallandavad tegurid ===
96. rida:
Söömishäirete all kannatajad otsustavad oma väärtuse üle peaaegu eranditult figuuri ja kehakaalu põhjal. Osad anoreksia tunnused on ilmselt nälgimise otsene tulemus, nagu näiteks mõtete keskendumine toidule, ülesöömisperioodid, masendusmeeleolu, ärrituvus, keskendumisraskused, ühiskondlik tagasitõmbumine jne.
== Diagnoosimine ==▼
▲== Diagnoosimine ==
Tüüpiline haiguspilt ei põhjusta spetsialistile diagnostilisi raskusi.
104. rida:
*Häire paremaks jälgimiseks kasutatakse söömishäirete küsimustikke ja toidupäeviku pidamist.
Kindlaks diagnoosiks on vajalikud kõik järgmised asjaolud.
114. rida ⟶ 113. rida:
# Kui anoreksia algus on puberteedieas, siis organismi pubertaalsed muutused hilinevad või isegi peetuvad (kasvu seiskumine, tütarlastel ei arene rinnanäärmed, primaarne amenorröa; poistel seiskub testiste areng).
Kindlaks diagnoosiks on vajalikud kõik järgmised asjaolud.
# Mõtted keerlevad kogu aeg söömise ümber ja esineb vastupandamatu söömishimu; tekivad liigsöömishood, kus lühikese aja vältel süüakse ära suur kogus toitu.
# Patsient püüab toidu paksukstegevale toimele vastu tegutseda ühel või enamal viisil: tahtlikult esilekutsutud oksendamine; lahtistite kuritarvitamine; vahelduvad nälgimisperioodid; söögiisu pärssivate ravimite, türeoidpreparaatide ja diureetikumide kasutamine. Kui buliimia tekib diabeedihaigetel, võivad nad loobuda insuliini kasutamisest.
# Psühhopatoloogia hõlmab haiguslikku tüsenemiskartust ning patsient seab endale väga ranged kehakaalu piirangud, mis on selgelt väiksemad premorbiidsest kehakaalust, mida võiks arsti arvates pidada optimaalseks või tervislikuks. Sageli, kuid mitte alati, on varem olnud anoreksia episood; kahe häire ajaline intervall võib ulatuda mõnest kuust mitme aastani. Sellisel varasemal episoodil võis olla kas täielik kliiniline pilt või oli see väljendunud nõrgalt: mõõduka kehakaalu languse ja/või mööduva amenorröaga.
== Ravivõimalused ==
'''Buliimia''' all kannataja on tavaliselt raviks paremini motiveeritud kui anoreksiahäirega isik. Seetõttu ei ole buliimia korral haiglaravi enamasti vajalik.
134. rida ⟶ 131. rida:
Õige toitumiskäitumise sisseviimisel on suur abi [[psühhoteraapia]]st, samuti tegeleb psühhoteraapia inimese igakülgse informeerimisega häire kohta. Sageli on raviprogrammide aluseks kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia, kuid noorematele häire all kannatajatele on kasulik ka pereteraapia. Ravimite abil leevenduvad anoreksia põhisümptomid harva, kasu on medikamentidest eelkõige siis, kui lisaks anoreksiale esineb ka depressioon.
Kognitiiv-käitumusliku mudeli lähtekohaks on, et kaalu alandamine põhjustab liigsöömist, mis omakorda võimendab käitumisviise, mis on buliimia sümptomiteks. Hästi teostatud uuringute põhjal on väidetud, et kognitiiv-käitumuslik raviprogramm kõrvaldab sümptomid umbes 70–80
== Prognoos ==
Raskelt haigeid anoreksia all kannatavaid inimesi (kes oma haigust eitavad) tuleks ravida haiglas. Inimesed toibuvad sageli hästi alakaalust hoolimata. Kaua häire all kannatanud inimesed vajavad pikka ja toetavat ravisuhet. Kunagi ei tohiks kaotada lootust, sest paranemisi on toimunud isegi 12 aastat kestnud raske häire puhul.
Vastavat ravi saanud buliimiahaige vahetu prognoos on üldiselt hea. 5–10 aasta jälgimisuuringute põhjal on tõdetud, et ligikaudu pooled korralikult ravitud inimestest vabanevad sümptomitest püsivalt,
== Ennetamine ==
Söömishäirete ennetamiseks peaksid vanemad osutama väga suurt tähelepanu laste väärtushinnangute kujunemisele ja tagama lastele eluterve keskkonna ning normaalsed peresuhted.
Selleks, et vähendada haiguse kordumise tõenäosust, tuleks jätkata ravi ja jälgimist vahetult pärast paranemist. Inimene peab endale kohe teadmiseks võtma, et sümptomite kordumise korral tuleb ravi korrata.
==
▲# http://www.inimene.ee/?disease=s&sisu=disease&did=134&idr=i-n-2xe5p1AHEmvo38NHj2x22f8
▲# https://www.arst.ee/et/Valdkonnad/d/11169/soomishaired-anoreksia-ja-buliimia
▲# http://www.tarbija24.ee/153384/uus-soomishaire-orthorexia-nervosa/
▲# http://en.wikipedia.org/wiki/Eating_disorders
[[Kategooria:Söömishäired| ]]
| |||