Bartertehing: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}}
'''Bartertehing''' (inglise keeles ''barter'') on mõiste, mis iseloomustab [[kaup]]ade ja [[teenus]]te otsevahetust tasaarvelduse kaudu ilma [[raha]] maksevahendina kasutamata. Rakendatakse kaubavahetuse hõlbustamiseks tingimustes, kus välisturul tegutsevatel riikidel on vähe välisvaluutat majanduses kasutatavate importseadmete, masinate, tooraine jne eest tasumiseks. Arved kaetakse mingi oma kauba (reeglina maavarade, energiakandjate või tooraine) teatud kindla koguse vastutarnimisega. Sarnaneb kaudselt elementaarse kaubavahetuse aegadega, kus kaubapakkujate suhtlesid otse ilma vahendajateta ja vahetasid kaupu üldtunnustatud kokkuleppelise „kursi” alusel. Näiteks ühe lamba eest sai neli kirvest või ühe hobuse eest tuli anda kolm lammas. Kuna selline kauplemisvorm oli tülikas, võeti kasutusele [[münt|mündid]] (raha), mille kurss kaupade vahetusprotsessis kujunes samuti välja kokkuleppeliselt ja vastavalt mingi kaubatootja tööpanusele.
Kaasaegse majandusteaduse ja turumajanduse funktsioneerimise teooriate isa, šoti filosoof ja majandusteadlane [[Adam Smith]] (
Kommunistide idealiseeritud juudi päritolu Saksa filosoof ja majandusteadlane [[Karl Marx]] käsitles 1875. aastal oma „Gotha programmi kriitikas” (''Die Kritik des Gothaer Programm'') töösertifikaatide (''Arbeitszertifikaten'') küsimust analüüsides, et bartertehingud väljendavad ühiskonna suhtumist tööjõu kasutamisse põhimõttel, et ühe või teise tööjõu kasutamisel valminud kaupu saab vahetada mõne teise kauba vastu põhimõttel, et teise kauba valmistamiseks kasutati sama palju tööjõudu.
Moodsatel aegadel on bartertehingud olnud laialt kasutusel eelkõige [[majanduskriis]]i või kõrge [[inflatsioon]]i tingimustes, samuti selliste partneritega kauplemisel, kellel puudub [[konverteeritav valuuta]]. Näiteks
Pärast
|