Väike doksoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[File:LiberUsualisEuouae.jpg|thumb|450px|Ladinakeelne ''Gloria Patri'' [[gregooriuse laul]]u kogumikus ''[[Liber usualis]]''. Lisatud on kaks viisivarianti lühendiga ''euouae'' lõigu ...s'''e'''c'''u'''l'''o'''r'''u'''m '''a'''m'''e'''n jaoks.]]
'''Väike doksoloogia''' ehk '''''Gloria Patri''''', slaavi traditsioonis ''Слава'' või ''краткое славословие'', on lühike ühelauseline palve [[Kolmainsus]]e tunnistamiseks ja kiitmiseks (trinitaarne doksoloogia). Kasutatakse laialdaselt jumalateenistustes[[jumalateenistus]]tes nii [[Katoliku kirik|katoliku]] kui [[õigeusu kirikuskirik]]us<ref>https://www.newadvent.org/cathen/05150a.htm</ref>.
 
== Tekst ==
=== Õigeusu kirikus ===
[[Kreeka keeleskeel]]es
:Δόξα Πατρὶ καὶ Υἱῷ καὶ Ἁγίῳ Πνεύματι, καὶ νῦν, καὶ ἀεί, καὶ εἰς τοὺς αἰῶνας τῶν αἰώνων. Ἀμήν.
 
[[Kirikuslaavi keeleskeel]]es
:''Сла́ва Отцу́ и Сы́ну и Свято́му Ду́ху, и ны́не, и при́сно, и во ве́ки веко́в. Ами́нь.''
 
[[Eesti keeleskeel]]es õigeusu kiriku tekstides
:Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule nüüd ikka ja igavesti. Aamen.
 
=== Katoliku kirikus ===
[[Ladina keeleskeel]]es
:Gloria Patri, et Filio, et Spiritui Sancto, sicut erat in principio, et nunc, et semper, et in saecula saeculorum. Amen.
 
Ladinakeelsesse teksti on võrreldes kreekakeelsega lisandunud sõnad ''sicut erat in principio'' 'nii nagu oli algul', mis on edasi läinud ka [[Protestantism|protestantlike]] kirikute tekstidesse.
 
=== Luteri kirikus ===
[[Saksa keeleskeel]]es
:Ehre sei dem Vater und dem Sohn und dem Heiligen Geist, wie es war im Anfang, jetzt und immerdar, und von Ewigkeit zu Ewigkeit. Amen.<ref>https://www.ekhn.de/glaube/gottesdienst/die-liturgie-ablauf-eines-gottesdienstes.html</ref>
 
27. rida:
 
== Kasutamine ==
Õigeusu kirikus, [[Orientaalsed kirikud|orientaalsetes]] õigeusu kirikutes ja [[kreekakatoliku kirikuskirik]]us kasutatakse väikest doksoloogiat palju jumalateenistuste eri osades ja eraviisilistes palvetes palvet lõpetava vormelina. Seda loetakse kolm korda osana iga jumalateenistuse alguspalvetest ja osana jumalateenistuse lõpul antavast õnnistusest[[Õnnistamine|õnnistamisesest]]. Mitmest hümnist koosnevas seerias lauldakse see enne viimast laulu või kaheks jagatult: sõnad "Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale vaimule" lauldakse enne eelviimast hümni ning enne viimast hümni, mis tavaliselt on pühendatud Jumalaemale[[Jumalaema]]le, lauldakse teine pool alates sõnadest "nüüd ja ikka...".
 
[[Roomakatoliku kirikuskirik]]us loevad või retsiteerivad ''Gloria Patri'' vaimulikud lühipalvetena, kuid alates Teisest[[Teine Vatikani kirikukogu|teisest Vatikani kirikukogust]] üha enam ja enam loevad seda ka ilmikud. Ülistust kasutatakse tunnipalvuste[[tunnipalvus]]te sissejuhatuses, psalmi[[psalm]]ide ja canticumi''[[canticum]]''<nowiki>'</nowiki>ide lõpus, samuti [[missa]] introituses[[introitus]]es<ref>https://eelk.ee/et/jumalateenistus/sonaseletused/</ref>. Väljaspool liturgiat loetakse seda näiteks [[Roosipärg|roosipärjapalvetes]] igal korral enne meieisapalvet[[meieisapalve]]t.
 
[[Anglikaani kirikuskirik]]us lauldakse või loetakse ''Gloria Patri'' kõigakõige sagedamini psalmide ja canticumide''canticum''ide lõpus hommiku- ja õhtupalvustel.
 
Luteri kirikus on ''Gloria Patri'' olnud kaua psalmitekstide jätk ja lõpetus, samuti [[Siimeoni kiituslaulukiituslaul]]u lõpetus. Seda kasutatakse ka hommiku- ja õhtupalvustel.<ref>https://www.newadvent.org/cathen/05150a.htm</ref>
 
== Viited ==