Heraldika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: välislink parandatud |
PResümee puudub |
||
4. rida:
'''Heraldika''' on vapindusega tegelev teadusharu ehk vapiteadus, [[Ajalugu|ajalooteaduse]] osa, mis uurib nii vappide ajaloolist kui kunstilist arengut.
Sõna pärineb muinasgermaanikeelsest väljendist ''harja waldaz'' ("sõjaväe käsutaja"; vt ka ''hröpu-waldaz'' ja ''habuku''), millest tuletati anglo-normanni ja hilisladina
==Heraldika mõiste==
13. rida:
Teadus ja kunst üheskoos moodustavad heraldika vundamendi, mis on aluseks vapi loomisel.
Aja jooksul on heraldika kujundlikkus ja otstarve vaheldunud vastavalt ühiskonna arengule ja tellimusele. Tänapäevaks on kujunenud ranged heraldilised reeglid, mida reguleerivad õigusaktid, nii kohalikud kui ka rahvusvahelised kokkulepped, näiteks [[Eesti]]s kehtiv [[riigivapi seadus]], kus leidub järgmine heraldiline kirjeldus
:§ 3. Riigivapi heraldiline kirjeldus
::(1) Riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp.
23. rida ⟶ 22. rida:
Juba [[muinasaeg|muinasajal]] kasutasid erinevad rahvad sõjanduses kaitsekilpidel maalinguid, pilte ja sümboleid, millel oli küll enam [[maagia|maagiline]] tähendus või mõeldud vaenlase hirmutamiseks. Juba [[Vana-Egiptus]]e [[vaarao]]de üks võimusümbolitest [[kotkas]] oli kujundlikult heraldiline.
[[Euroopa]] kultuuris esineb juba antiikajal kilbi ornamentaalne ehtimine. Kreeklaste ja roomlaste sõjandussümboolika oli laiemini kasutusel kui ainult kilpidel. [[Antiikaeg]]setel rahadel oli tihti
Heraldika sai alguse 12. sajandi viimasel veerandil, mil hakati valitsejate ja kõrgaadlike pitserite tagumisele küljele vajutama selle õigsuse tõestamiseks eraldi kilbipildiga pitseripilti nn sekreetumit. Koos pitseripilti raamiva tiitlilegendiga omandas kilbipilt õigusliku tähenduse ja sellest kujunes välja vanem heraldiline vapp, tiitlivapp. Peagi hakati tiitlivappide eeskujul õiguslikult tähtsustama vappidena ka alamate läänimeeste ja rüütlite kilpe. Sellele aitasid oluliselt kaasa turniiride võitlustest osavõtvate rüütlite kilbipilte välja hõikavad ja neid vapirulladele registreerivad heeroldid. Siit sai alguse vappide reeglipärane kujundamine ja kirjeldamine. Lõplikult kujunes heraldika omaette teaduseks 15. sajandil, mil kilp kaotas kaitserelvana oma tähtsuse.
| |||