Skandinaavia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
49. rida:
[[Varakeskaeg]]ses Skandinaavias domineeris Skandinaavia piirkonna suurvõim [[Taani ajalugu#Taani kuningas ja kuningriik|Taani]] riikliku arengu algetapis olevate Norra ja [[Rootsi ajalugu#Viikingiaeg|Rootsi]] valitsejate üle, kes olid tihti Taani kuninga vasallid. [[950]]. aastal kehtestas [[Saksa-Rooma keiser]] [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]], [[Gorm Vana]] valitsusajal (u 940 – u 958) ülemvõimu Taani üle, millest [[Harald Sinihammas]] [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]] valitsusajal püüdis vabaneda, kuid kaotas.
[[Skandinaavia poolsaar]]el endal eraldab võimas, põhjas [[Finnmark|Finnmarg]]ist lõunas Norra [[Stavanger]]i lähistele ulatuv mäeahelik ida- ja lääneosa. Lääneosa on avatud [[Atlandi ookean]]ile ja liigendatud rannik on valdavalt jäävaba isegi kõige külmematel kuudel, kuid [[Läänemeri|Läänemere]] poole jääv idaosa kannatab karmide talvede käes ning jää takistab meresõitu mitu kuud. Need erinevused aitasid kujundada tingimusi, mis soodustasid eraldi läänepoolse (Norra) ja idapoolse (Rootsi) kuningriigi teket.
Suuremat osa Skandinaavia poolsaarest, kui ta ei olnud juba ligipääsmatu mägede tõttu, katsid tihedad metsad. Maismaasuhtlust raskendas veelgi maastik, millel leidus ohtralt jõgesid ja järvi (eriti Rootsis ja Soomes), mis koos Norra pika ranniku ja Taani saarelise iseloomuga seletab hästi skandinaavlaste harjumust kasutada liikumiseks paate.
| |||