Max Wertheimer: erinevus redaktsioonide vahel

Max hallashakkas [[Karli ülikool]]is õppima õigusteadust, kuid tundis huvi ka filosoofia, muusika, [[füsioloogia]] ja psühholoogia vastu. Aasta pärast läks ta hoopis [[Berliini Ülikool]]i, kus vahetas eriala filosoofia vastu.<ref>King, B. D., Wertheimer, M. (2005), lk 24–25</ref> Berliinis töötas ta firmas, kus olid peale tema veel [[Carl Stumpf]], [[Friedrich Schumann]], [[Georg Elias Müller]] ja [[Erich von Hornbostel]]. 1903. aastal sai ta doktorikraadi [[Würzburgi ülikool]]is, kus viis läbi uuringu [[valedetektor]]i kohta.<ref>Sillis, D.L.; Merton R.K. (1968). "Max Wertheimer". International Encyclopedia of the Social Sciences: 522–527.</ref> Wertheimeri akadeemiline karjäär algas Frankfurdi instituudis.

Wertheimer esindas oma riiki esimesesEsimeses maailmasõjas, olles armee kapten. Pärast sõjast naasmist pidas ta loenguid ja pühendas oma uuringud taju- ja geštaltpsühholoogiale. 1933. aasta dramaatilised sündmused Saksamaal sundisid Wetheimeri lahkuma Saksamaalt USA-sse.<ref name=GER>King, B. D., Wertheimer, M. (2005)</ref> Pärast sõda jätkas ta tööd Koffka ja Kohleriga, kes olid samuti olnud sunnitud Saksamaalt pagema.<ref>Michael Wertheimer, A Brief History of Psychology. 4th edition. Fort Worth TX: Harcourt Brace, 2000</ref> USA-s New Yorgis andis ta mitmeid kursuseid koolis New School of Social Research.<ref name=BB>King, B. D., Viney, W., Douglas Woody, W. (1993). A history of psychology (4): 356–358</ref> OlenemataHoolimata halvenevast tervisest jätkas ta oma tööd probleemilahenduse valdkonnas, mida ta ise eelistas kutsuda "produktiivseks mõtlemiseks". Ta lõpetas oma ainsa raamatu "Productive Thinking" 1943. aasta septembri teemalseptembris. Max suri südameinfarkti kõigest 3 nädalat pärast raamatu lõpetamist oma kodus New Rochelles New Yorgis. <ref name=GER />

Max Wertheimer sattus Frankfurti juhuslikult, kui ta astus rongilt maha, et osta mänguasjade poespoest [[stroboskoop]], mille abil hakkas ta hakkas uurima uue psühholoogilise suuna proovikivi, milleks oli näiv liikumine. Nimelt pani Wertheimer tähele, et kahe järjestikulisejärjestikuse, kuid ruumis nihutatud kriipsu ilmumine tekitab kriipsude vahel liikumise jälje, mis nihkub ajas hiljem esitatud kriipsu suunas. See fenomenaalne liikumine (siit ka fii-liikumise nimetus), millel puudub füüsikaline vaste, oli kindlaks tõendiks selle kohta, et [[teadvus]] ei ole taandatav isoleeritud koha ja aja [[aisting]]uteks.

Max avaldas oma raamatu "Productive Thinking" vahetult enne oma surma. <ref name=BB /> Ta oli huvitatud tegemast vahet reproduktiivsel ja produktiivsel mõtlemisel. Reproduktiivne mõtlemine on seotud kordamise, tingimise, harjumuste ja tuttava intellektuaalse alaga. Produktiivne mõtlemine on aga uute ideede ja läbimurrete tulem. <ref name=BB /> Produktiivne mõtlemine on taiplikusel põhinev arutluskäik. Wertheimer julgustas treenima traditsioonilist loogikat treenima ja uskus, et see stimuleerib mõtlemist. Ta toob oma teoses "Productive Thinking" välja, et probleemilahenduspime alludesreeglitele pimedalt reegliteleallumine takistab tõsistprobleemi probleemitõelist mõistmist. <ref>Wertheimer, M. (1996). A Contemporary Perspective on the Psychology of Productive Thinking. University of Boulder Colorado</ref> Max Wetheimeri ideed produktiivsest mõtlemisest on jätkuvalt olulised tänapäevaste skeemide, plaanide ja teadmiste struktuuri käsitluses. <ref>King, B. D., Wertheimer, M. (2005). Max Wertheimer and Gestalt Theory. Transaction Publishers, New Brunswick, NJ.</ref>