Vikipeedia

Aserbaidžaan: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
104. rida:
Aserbaidžaan on suure osa oma ajaloost kuulunud [[Ahhemeniidide riik|Ahhemeniidide]] [[Pärsia]], [[Sassaniidide riik|Sassaniidide]], Araabia [[kalifaat|kalifaadi]] koosseisu. [[Keskaeg|Keskajal]] ka [[Kaukaasia]] kristlike ([[Gruusia ajalugu#Davith IV ja Gruusia tagasivallutamine|Gruusia]]) kuningriikide, [[Safaviidide riik|Safaviidide]] Pärsia riigi ja [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] valdustesse.
 
Aserbaidžaani aladel on arheoloogilisel kaevamisel leitud Azıx koobastest [[Mägi-Karabahhi Vabariik|Mägi-Karabahhi]]s üle 700 000 aasta vanuseid luid ja kiviriistu. [[Paleoliitikum]]iajastu leidusid on saadud ka samuti Mägi-Karabahhis asuvatest Tağlari ja Zari koobastest, Dassalaxli ja Damcılı koobastest Qazaxi rajoonis ning Büzeyiri ja Allari koobastest Talõši mägedes.
Muistsel ajal elasid praeguse Aserbaidžaani alal Kaukaasia albaanlased, kes rääkisid kaukaasia [[lesgi]] (lesgiini) haru keeltes, [[Nahhitševan]]is aga [[pärsia keel]]t kõnelev rahvas. Praegu on lesgid taandunud üheks [[Venemaa]] [[Põhja-Kaukaasia föderaalringkond|Põhja-Kaukaasia föderaalringkonna]] [[Dagestan]]i rahvusgrupiks. [[2. sajand eKr|2. sajandil eKr]] lõid Kaukaasia albaanlased oma kuningriigi, [[1. sajand]]i kirjalik allikas, pajatab seal elanud 26 hõimust, kes kõik rääkisid oma [[dialekt]]i ja igal neist oma kuningas. Albaania ([[ladina keel]]es ''Albania'') oli ajalooline piirkond ja riik [[4. sajand eKr|4. sajandist eKr]] – [[10. sajand]]ini pKr [[Taga-Kaukaasia]] idaosas [[Kaspia meri|Kaspia mere]] rannikul, hõlmates osa nüüdsest Aserbaidžaanist (põhja pool [[Araksi jõgi|Araksi jõge]] ja lõuna pool oli [[Atropatene]]) ja Venemaa [[Dagestan]]i rajooni territooriumist. 1. sajandil eKr sõdis Albaania [[Rooma vabariik|Roomaga]], 1.–5. sajandini valitsesid riigis [[Partia]] Aršakiidide haru albaania [[Aršakiidid]]. 3. sajandi keskpaigast oli Kaukaasia Albaania [[Sassaniidid]]e vasallriik laialdase [[autonoomia]]ga, kus kuningas Urnayri (313–371) ajal võeti vastu [[ristiusk]]. Sassaniidide riigi langedes saavutas Albaania [[7. sajand]]i keskel iseseisvuse, [[Mihraniidid]]e valitsemisel ja riik lähenes Bütsantsile, 7. sajandi lõpul läks [[Kalifaat|Kalifaadi]] koosseisu ning [[8. sajand]]ist algas albanite [[islam]]iseerumine. [[10. sajand]]il jagunes Albaania ala mitme väikeriigi vahel ning kui 11. sajandil tungisid piirkonda seldžukid-oguusid, kohalik elanikkond assimileeriti. ▼
[[Pilt:Map of Assyria.png|pisi|Urartu ja [[Assüüria]] alad [[8. sajand eKr|8]]-[[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]]]]
[[9. sajand eKr|9. sajandil eKr]] kujunes tolleaegses [[Lõuna-Aserbaidžaan]]is (tänapäeva Iraan) [[Urmia järv]]e piirkonnas Aserbaidžaani ala esimene riiklik moodustis – [[Manna riik]], mis mis võitles pidevalt oma naabrite [[Assüüria]] ja [[Urartu]]ga.
[[Pilt:AtropateneHistoryofIran.png|thumb|left|Atropatene asukoht esimesel sajandil eKr]]
 
[[7. sajand eKr|7. sajandi eKr]] II poolest kuulus sealne ala [[Meedia riik]]i ja [[6. sajand eKr|6. sajandi eKr]] II poolest [[Ahhemeniidide riik|Ahhemeniidid]]e valdusse. Aserbaidžaani lõuna- ja Iraani põhjaosas kujunes [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] hõlmav [[Atropatene]] riik.
[[11. sajand|11.]]–[[13. sajand]]il levisid aladele türklaste-[[oguusid]]e, tänapäeva [[Türklased|türklaste]], aserite, [[gagauusid]]e ja [[türkmeenid]]e eelkäijad ja hakkas tekkima türgikeelne aserite [[etnos]]. 11.–[[12. sajand]]il hõivasid oguusi hõimud [[Iraan]]i, osa [[Lõuna-Kaukaasia]]st ning peaaegu kogu [[Väike-Aasia]] ja lõid [[Seldžukkide riik|Seldžukkide riigi]]. Algas Aserbaidžaani ja [[Anatoolia]] alade türkiseerumine.▼
[[File:Caucasus Albania.jpg|pisi|[[Albaania (Kaukaasias)|Kaukaasia Albaania]]]]
▲Muistsel ajal elasid praeguse Aserbaidžaani alal Kaukaasia albaanlased, kes rääkisid kaukaasia [[lesgi]] (lesgiini) haru keeltes, [[Nahhitševan]]is aga [[pärsia keel]]t kõnelev rahvas. Praegu on lesgid taandunud üheks [[Venemaa]] [[Põhja-Kaukaasia föderaalringkond|Põhja-Kaukaasia föderaalringkonna]] [[Dagestan]]i rahvusgrupiks. [[2. sajand eKr|2. sajandil eKr]] lõid Kaukaasia albaanlased oma kuningriigi, [[1. sajand]]i kirjalik allikas, pajatab seal elanud 26 hõimust, kes kõik rääkisid oma [[dialekt]]i ja igal neist oma kuningas. Albaania ([[ladina keel]]es ''Albania'') oli ajalooline piirkond ja [[Albaania (Kaukaasias)|riik]] [[4. sajand eKr|4. sajandist eKr]] – [[10. sajand]]ini pKr [[Taga-Kaukaasia]] idaosas [[Kaspia meri|Kaspia mere]] rannikul, hõlmates osa nüüdsest Aserbaidžaanist (põhja pool [[Araksi jõgi|Araksi jõge]] ja lõuna pool oli [[Atropatene]]) ja Venemaa [[Dagestan]]i rajooni territooriumist. [[1. sajand eKr|1. sajandil eKr]] sõdis Albaania [[Rooma vabariik|Roomaga]], [[1.–5 sajand|1.]]–[[5. sajandinisajand]]ini valitsesid riigis [[Partia]] Aršakiidide haru albaania [[Aršakiidid]]. [[3. sajandisajand]]i keskpaigast oli Kaukaasia Albaania [[Sassaniidid]]e vasallriik laialdase [[autonoomia]]ga, kus kuningas Urnayri (313–371) ajal võeti vastu [[ristiusk]]. Sassaniidide riigi langedes saavutas Albaania [[76. sajand]]i keskellõpus iseseisvuse,tekkis Aserbaidžaani põhjaosas [[MihraniididGirdimani vürstiriik]]e valitsemisel ja riik lähenes Bütsantsile, 7. sajandi lõpul läks [[KalifaatSassaniidide riik|KalifaadiSassaniidide rii]]gi koosseisulangedes ningsaavutas Albaania [[87. sajand]]isti algaskeskel albaniteiseseisvuse, [[islamMihraniidid]]iseerumine.e [[10.valitsemisel sajand]]ilja jagunesriik Albaanialähenes ala mitme väikeriigi vahel ning kui 11Bütsantsile. sajandil tungisid piirkonda seldžukid-oguusid, kohalik elanikkond assimileeriti.
[[File:Colchis and Iberia, 1706.jpg|thumb|left|]]
[[7. sajand]]i lõpul läksid alad [[Kalifaat|Kalifaadi]] koosseisu ning [[8. sajand]]ist algas albanite [[islam]]iseerumine. Araablaste ülemvõimu vastane hurramiitide liikumine paisus 9. sajandil ülestõusudeks, suurim neist toimus 816–837 Babeki juhtimisel. [[10. sajand]]il jagunes Albaania ala mitme väikeriigi vahel ning kui [[11. sajand]]il tungisid piirkonda seldžukid-oguusid, kohalik elanikkond assimileeriti. 9. sajandi II poolel tekkis nüüdse Aserbaidžaani alal mitu riiki: [[Põhja-Aserbaidžaan]]is [[Şirvan]] ja [[Šaddadiidid]]e, Lõuna-Aserbaidžaanis [[Sadžiidid]]e, [[Salariidid]]e ja [[Ravadiidid]]e riik.
[[Pilt:Seljuk Empire locator map.svg‎|pisi|Seldžukkide sultanaadi suurim ulatus aastal 1092]]
▲[[11. sajand|11.]]–[[13. sajand]]il levisid aladele türklaste-[[oguusid]]e, tänapäeva [[Türklased|türklaste]], aserite, [[gagauusid]]e ja [[türkmeenid]]e eelkäijad ja hakkas tekkima türgikeelne aserite [[etnos]]. 11.–[[12. sajand]]il hõivasid oguusi hõimud [[Iraan]]i, osa [[Lõuna-Kaukaasia]]st ning peaaegu kogu [[Väike-Aasia]] ja lõid [[Seldžukkide riik|Seldžukkide riigi]]. 1030. aasta paiku hõivasid Aserbaidžaani ala [[Gaznaviidid]], seejärel Seldžukid. Algas Aserbaidžaani ja [[Anatoolia]] alade türkiseerumine.
 
12. sajandi keskpaiku tekkis Aserbaidžaani alal [[Ildegiziidid]]e riik, majanduse areng hoogustus, taastati ja laiendati niisutuskanalite võrku, elustus kaubandus, kõrge taseme saavutas käsitöö, eriti tekstiil- ja metalltoodete ning fajanss- ja klaasnõude valmistamine, arenes pärsiakeelne kultuur, õitsengu saavutasid linnad, näiteks [[Bərdə]], [[Beyləqan]], [[Bakuu]], [[Naxçıvan]], [[Şamaxı]], [[Şəki]] ja [[Gəncə]].
[[File:Map Aq Qoyunlu 1478-en.png|pisi|[[Ak Kojunlu dünastia]] valitsusalad, suurimas ulatuses 1478]]
 
Aastatel 1378‒1508 valitses [[Lõuna-Kaukaasia]]s, [[Lähis-Ida ajalugu|Lähis-]] ja [[Kesk-Ida]]s [[Ak Kojunlu]] riiki türkmeenide oguuside dünastia. [[sunniidid|Sunniitidest]] Ak Kojunlu valitsejate algne valitsemisala paiknes Ida-[[Anatoolia]]s [[Vani järv]]e ja [[Sivas]]e vahelisel alal. [[Ak Kojunlu dünastia]]le pani aluse hõimupealik Tur ‘Ali-beg, kes sõdis [[14. sajand]]il [[Trebizond|Trebizondi keisririigiga]]. Ak Koyunlu riigi rajas Kara Yoluq ‘Usman-beg (1378‒1435), kes alistus [[Timur]]ile ja sai 1402. aastal valitsemiseks [[Diyarbakır]]i ümbruse. Ak Kojunlu dünastia laiendas [[Timur]]i liitlasena oma valitsemisala [[Osmanid|Osmanite]], [[Mamelukkide riik|mamelukkide]] ja [[Kara Koyunlu]] vastu peetud sõdades. Kara Yoluq ‘Usman-beg surma järel (1435) riik nõrgenes, kuid Ak Kojunlu riik saavutas suurima ulatuse ja võimsuse Uzun Ḩasani (1453‒1478) valitsusajal. Uzun Ḩasan sõdis edukalt Aserbaidžaani ja Iraagi aladel umbes 1375–1467 eksiteerinud [[Türkmeenid|türkmeeni]] karjakasvatajate hõimuliidu [[Kara Kojunlu]]ga (1467‒1469) ja [[Timuriidid]]ega, mille tulemusel tekkis Ida-Anatooliat, Iraaki, Armeeniat, Aserbaidžaani ja Lääne-Iraani hõlmav suurriik, pealinnaks sai [[Tabrīz]]. Ak Kojunlu suurriigi Uzun Ḩasani valitsusajal reformeeriti riigi haldus- ja maksupoliitikat ning ajal koostatud seadustekogumik oli aluseks nii Osmanite kui ka Safaviidide dünastia seadusandlusele. Ak Kojunlu suurriik sõdis [[Gruusia ajalugu#Gruusia uusaeg|Gruusia]] ja [[Veneetsia vabariik|Veneetsiaga]] liidus olles aastatel 1472‒1473 Osmanitega. Uzun Ḩasani surma järel võimule tulnud Ya‘qūb (1478‒1490) sõdis läänes Osmanite, idas Timuriidide ja lõunas mamelukidega, kuid pärast Ya‘qūbi surma algas Ak Koyunlu dünastia langus. Ak Koyunlu dünastia hävitas Ismail I, kes ühendas Iraani ja naaberalade väikeriigid Safaviidide keskvõimu alla. [[16. sajand]]i algusest kuulus suur osa Aserbaidžaanist [[Safaviidide riik]]i, kus õhendatud Aserbaidžaanis algas majanduse ja kultuuri uus tõus.
 
[[File:The maximum extent of the Safavid Empire under Shah Abbas I.png|thumb|left|Safaviidide riik oma suurimas ulatuses, šahh [[‘Abbās I Suur]]e ajal (1587–1629)]]
[[Fail:Ottoman empire.svg|pisi|[[Osmanite riik|Osmanite riigi]] ja [[Pärsia]] valdused [[Taga-Kaukaasia]]s [[1683]]. aastal]]
 
[[Safaviidid]]e [[Iraan]]i [[šahh]] (1502–24) [[Ismail I]] ühendas Iraani ja naaberalade väikeriigid [[Safaviidide riik|tugeva keskvõimu alla]]. Safaviidide riigi pealinn oli algul [[Tabrīz]], seejärel [[Qazvīn]] ja aastast 1598 [[Eşfahān]]. Ismail võitis [[1500]]. aastal [[Şirvan]]i šahhi väge ja hõivas [[Bakuu]], haaras [[1501]]. aastal võimu ka Lõuna-Aserbaidžaani aladel (kuulutas Tabrīzi pealinnaks), järgmisel aastal võitis Ida-Anatooliat, Iraaki, Armeeniat, Aserbaidžaani ja Lääne-Iraani hõlmava türkmeenide oguuside dünastia [[Ak Kojunlu]] riigi väge ja kuulutas end Iraani šahhiks. Aastatel 1503–1510 taasühendas ta kogu [[Iraan]]i, Aserbaidžaani ja Lõuna-[[Dagestan]]i, liidendas [[Armeenia]] ja Iraagi, hõivas [[Bagdad]]i ning [[usbekid|usbekkidega]] sõdides osa [[Kesk-Aasia]]t ([[Horasan]]i). Ismaili katse tungida [[Osmanite riik]]i, lõppes [[1514]]. aastal lüüasaamisega [[Çaldırani lahing]]us [[Türgi sultan]]i (1512–1520) [[Selim I]] vastu.
[[Pilt:Khanate of Ganja in the Map of Caucasus with the borders 1801-1813.png|thumb|Gəncə khaaniriik, aastatel 1801-1813]]
[[Pilt:Khanates of the Caucasus in the 18th-19th centuries.png|thumb|left|Khaaniriigid Aserbaidžaani territooriumil 18. ja 19. sajandil]]
 
[[18. sajand]]i II poolel tekkis Aserbaidžaanis 24 khaaniriiki, tugevaimad olid [[Şəki khaaniriik|Şəki]], [[Karabahhi khaaniriik|Karabahhi]] ja [[Quba khaaniriik]].
===Vene-Pärsia sõjad===
[[File:Map Iran 1900-en.png|pisi|Pärsia kaotused [[Vene-Pärsia sõjad|Vene-Pärsia sõdades]]]]
1804. aastal vallutasid VeneVenemaa keisririigi Kaukaasia armee väed [[Gandža khaaniriik|Gandža khaaniriigi]] tänapäeva Aserbaidžaani alal, khaaniriigi pealinn nimetati tsaar [[Aleksander I]] abikaasa auks [[Jelizavetpol]]. Järgnevalt allutati [[ŠirvaniŞirvani khaaniriik]] ning liiguti edasi Bakuu peale, Bakuu khaan tõrjus Vene väed Pavel Tsitsianovi juhimisel ja haavasid kindralit surmavalt. Bakuu khaan aga lasi kindral Tsitsianovi laibalt pea ja käed maha raiuda ning saatis need trofeedena [[Pärsia šahh]]ile [[Teheran]]i. Aserbaidžaani1805. Vabariikaastal onsai Pärsia vägi lüüa Dzegami ([[AserbaidžaanGəncə]] (Iraanlähedal)|ajaloolise, Aserbaidžaani]] põhjaosa,khaaniriigid missõlmisid läksüksteise Pärsialtjärel Venemaalerahu [[19.ja sajand]]iarvati algusesVenemaa [[Vene-Pärsiakeisririigi sõdakoosseisu (1804–1813Karabahhi, Şəki ja Şirvani khaaniriik 1805, Derbendi, Bakuu ja Quba khaaniriik 1806)|1804–1813. aastate Vene-PärsiaSõlmitud sõja]]vaherahu lõpetanudkatkes [[Gulistani1808. rahuleping]]ugaaastal 1813ja Pärsia sai lüüa lahingutes 1810. aastal ningMegri ([[Turkmantšai rahulepingMeghri]]uga) ja 18281812. aastal) [[Aslanduz]]i juures.
 
[[Aserbaidžaan (Iraan)|Ajaloolise Aserbaidžaani]] põhjaosa, mis läks Pärsialt Venemaale [[19. sajand]]i alguses [[Vene-Pärsia sõda (1804–1813)|1804–1813 aastate Vene-Pärsia sõja]] lõpetanud [[Gülistani rahuleping]]uga 1813. aastal ning [[Turkmantšai rahuleping]]uga 1828. aastal.
[[Venemaa keisririik]] sai oma valdusse osa tänapäeva Aserbaidžaani territooriumi ja [[Bakuu khaaniriik|Bakuu]], [[Mägi-Karabahh|Karabahhi]], [[Gəncə]], [[Širvan]]i, [[Derbent]]i ja [[Quba]] khaaniriigid. Venemaa valdusesse läksid sõja tulemusel ka osa [[Talõši khaaniriik|Talõši khaaniriigist]]. [[Lõuna-Aserbaidžaan]] on jagatud kaheks [[Iraan]]i provintsiks – [[Lääne-Aserbaidžaani provints|Lääne-Aserbaidžaani]] ([[pärsia keel]]es ''Āzarbāyjān-e Gharbī'') ja [[Ida-Aserbaidžaani provints]]iks (pärsia ''Āzarbāyjān-e Sharqī'').▼
 
[[File:Бакинские нефтепромыслы, Биби-Эйбат.jpg|thumb|left|]]▼
▲[[Venemaa keisririik]] sai oma valdusse osa tänapäeva Aserbaidžaani territooriumi ja [[Bakuu khaaniriik|Bakuu]], [[Mägi-Karabahh|Karabahhi]], [[Gəncə]], [[ŠirvanŞirvan]]i, [[Derbent]]i ja [[Quba]] khaaniriigid. Venemaa valdusesse läksid sõja tulemusel ka osa [[Talõši khaaniriik|Talõši khaaniriigist]]. [[Lõuna-Aserbaidžaan]] on jagatud kaheks [[Iraan]]i provintsiks – [[Lääne-Aserbaidžaani provints|Lääne-Aserbaidžaani]] ([[pärsia keel]]es ''Āzarbāyjān-e Gharbī'') ja [[Ida-Aserbaidžaani provints]]iks (pärsia ''Āzarbāyjān-e Sharqī'').
1870. aastatel alanud [[naftabuum]]is kasvas [[Bakuu]] [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] suureks linnaks, kus sajandivahetusel toodeti mõnedel andmetel üle 50% maailma [[nafta]]st. [[Aserid]] olid vaeseim ja rahulolematuim osa linna elanikkonnast.▼
 
[[Vene-Pärsia sõda (1826–1828)|1826–1828 aastate Vene-Pärsia sõjas]], 28. juulil 1826. aastal vallutas Pärsia vägi Karabahhi ja Talõši khaaniriigid, hõivas [[Jelizavetpol]]i ja piiras [[Şuşa]]t, mitmes linnas (Bakuus, Šamahõs, [[Şəki]]s) puhkesid Venemaa-vastased ülestõusud. Kuid pärast esialgset edu said Pärsia väed septembris Šamkiri ja Gəncə lahingus lüüa, Venemaa väed hõivasid Gəncə, seejärel suvel 1827 [[Vagharšapat]]i (Etšmiadizini) ja [[Nahhitševan]]i, 1827. aasta oktoobris Jerevani ja [[Tabrīz]]i, 1928. aasta alguses [[Urmia]] ja [[Ardabīl]]i. 22. veebruaril 1828. aastal sõlmitud [[Turkmantšai leping]]u põhjal ühendati ka [[Nahhitševani khaaniriik|Nahhitševani]] ja [[Jerevani khaaniriik]] Venemaaga. Sõdade tulemusel jagati Aserbaidžaani ala kaheks, põhjaosa läks Venemaa keisririigi, lõunaosa [[Pärsia]] koosseisu. 35–40 000 armeenlast asustati Turkmantšai lepingu alusel Pärsiast Põhja-Aserbaidžaani, peamiselt Jerevani, Karabahhi, Nahhitševani khaaniriigi alale ja 1829. aastal sõlmitud [[Adrianoopoli rahuleping]]uga asustati samasse piirkonda u 90 000 armeenlast Türgist.
[[File:Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary b4 770-0.jpg|thumb|[[Bakuu kubermang]]]]
▲[[File:Бакинские нефтепромыслы, Биби-Эйбат.jpg|thumb|left|Vendade [[Alfred Nobel|Nobel]]ite ettevõtte puurtornid Balaxanıs Bakuu lähistel 19. sajandi lõpus.]]
▲19. sajandi II poolel hoogustus nafta tootmine, suurenes selle väljavedu; sajandi lõpuks oli Bakuu muutunud suureks ja paljurahvuseliseks naftatootmis- ja töötlemiskeskuseks. 1870. aastatel alanud [[naftabuum]]is kasvas [[Bakuu]] [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] suureks linnaks, kus sajandivahetusel toodeti mõnedel andmetel üle 50% maailma [[nafta]]st. 1883. aastal valmis [[Bakuu–Thbilisi raudtee]], 1902. aastal avati rahvusvaheline [[Bakuu sadam|Bakuu kaubasadam]]. [[Aserid]] olid vaeseim ja rahulolematuim osa linna elanikkonnast.
 
{{vaata|Bakuu kubermang|Jelizavetpoli kubermang|Şamaxı kubermang}}
[[1905. aasta revolutsioon|1905. aasta]] Vene revolutsiooni päevil leidsid Bakuus aset aserite [[pogromm]]id armeenlaste kallal.
 
===Revolutsiooniperioodil===
Pärast 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i valitses kogu [[Taga-Kaukaasia]]t (Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan) viieliikmeline Ozakomi-nimeline komitee. Novembris [[1917]] moodustasid Gruusia [[esseerid]] ja [[menševikud]], Armeenia [[dašnakid]] ning Aserbaidžaani [[Müsavat|mussavatistid]] ühise valitsusorgani [[Taga-Kaukaasia komissariaat|Taga-Kaukaasia komissariaadi]], seejärel aga [[Taga-Kaukaasia Demokraatlik Föderatiivne Vabariik|Taga-Kaukaasia Demokraatliku Föderatiivse Vabariigi]], mis lagunes kui Gruusia ([[26. mai]]l) ja tema järel ka Aserbaidžaan (28. mail) ja Armeenia ([[28. mai]] 1918) kuulutasid end iseseisvaks.
 
===Aserbaidžaani iseseisvumine===
[[File:1ST AZ REP.GIF|thumb|left|]]
 
[[File:Carte de la Republique d'Azerbaidjan.jpg|pisi|Aserbaidžaani alad, 1919]]▼
1918. aasta mais kuulutati Bakuus Türgi vägede toetusel välja [[Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik|Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi]]. Lühidalt kaitsesid noort riiki Briti väed, mille eesmärgiks oli kindlustada naftaväljad. [[Kars]]is tegutses 1. detsembrist 1918 kuni 19. aprillini 1919 lühiealine ning nimeliselt sõltumatu [[Edela-Kaukaasia Demokraatlik Vabariik]]. Edela-Kaukaasia Vabariik, mida juhtis [[Fakhr al-Din Pirioghlu]], nõutas endale [[Kars]]i ja [[Batumi]] piirkonda, osa [[Jerevan]]i maakonnast ning [[Thbilisi]] maakonna [[Akhaltsikhe]] ja [[Akhalkalaki]] piirkondi. Vabariik eksisteeris kõrvuti Briti kindralkuberneri valitsusega, mis seati ametisse Antandi sissetungi ajal [[Taga-Kaukaasia]]sse.
 
===Armeenia-Aserbaidžaani sõda===
▲[[File:Carte de la Republique d'Azerbaidjan.jpg|pisi|Aserbaidžaani alad, 1919]]
 
{{vaata|Armeenia-Aserbaidžaani sõda}}
Armeenia ja selle uue idanaabri, [[Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik|Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi]] vahel püsis märgatav vaen, mis tulenes rahvuslikest, usulistest, kultuurilistest ja ühiskondlikest erinevustest. Aseritel olid tihedad rahvuslikud ja usulised sidemed türklastega ning nad olid toetanud Türgit selle püüdlustes jõuda 1918. aastal Bakuusse.
[[File:Azerbaijan, 1919.jpg|thumb|left|Aserbaidžaani taotletud alad, 1919]]
Ehkki riikidevaheline piir oli veel lahtine, taotles Aserbaidžaan enamikku Armeeniast, nõudes suuremat osa [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] endistest aladest [[Jelizavetopol]]i, [[Tiflis]]i, [[Jerevan]]i, [[Kars]]i ja [[Batumi]] provintsis. Diplomaatilisel teel kompromissini ei jõutud, hoolimata [[Briti Kaukaasia ekspeditsioonikorpus]]e juhtkonna vahenduskatsetest. 1919. ja 1920. aastal toimusid Armeenia ja Aserbaidžaani vahel kokkupõrked, peamiselt [[Nahhitševan]]is, [[Karabahh]]is ja [[Sjunikh]]is (Zangezuris). Korduvad katsed võtta need piirkonnad Aserbaidžaani [[jurisdiktsioon]]i alla põrkusid armeenlastest asukate vastupanule. 1920. aastal haldas Armeenia Demokraatlik Vabariik ala, mis hõlmas enamikku tänapäevasest Armeeniast, nüüdse Türgi [[Karsi provints]]i, [[Iğdıri provints]]i ning [[Ardahani provints]]i [[Çıldır]]i ja [[Göle]] piirkondi. [[Nahhitševan]], [[Mägi-Karabahh]], [[Sjunikh|Zangezur]] (nüüdne Armeenia [[Sjunikhi maakond]]) ja [[Qazakh]] olid vaidlusalused alad, mille pärast võideldi Aserbaidžaaniga. Jerevanist lõunasse jäävad moslemite alad ei tunnistanud Armeenia võimu ning ei lasknud Armeenia valitsusel neil aladel võimu võtta.
 
==Taga-Kaukaasia SFNV ==
1920. aasta mais tungis Aserbaidžaani Punaarmee ja kehtestas bolševike võimu. 1922. aastal loodi [[Taga-Kaukaasia SFNV]], mille koosseisu arvati ka Aserbaidžaan. 1922. aastal Thbilisis rajatud Taga-Kaukaasia SFNV ühendas [[Gruusia NSV|Gruusia]], [[Armeenia NSV|Armeenia]] ja [[Aserbaidžaani NSV]]-d. Taga-Kaukaasia SFNV oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] asutajaliige ([[30. detsember|30. detsembril]] [[1922]]). Föderatsioon likvideeriti 1936. aastal jagati Taga-Kaukaasia SFNV Gruusia, Armeenia ja [[Aserbaidžaani NSV]]-ks.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Aserbaidžaan"