Redaktsioon: 4. aprill 2020, kell 00:37 redigeeri Pelmeen10 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 41 770 muudatust P HC: lisatud Kategooria:Müürid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. aprill 2020, kell 21:56 redigeeri eemalda Astromaailm (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6514 muudatust keelevead Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: {{allikad}}{{toimeta}} [[Pilt:Berlinermauer.jpg\|pisi\|Berliini müür 1986. aastal]] '''Berliini müür''' ([[saksa keel]]es ''Berliner Mauer'') oli pärast [[Teine maailmasõda\|~~Teist~~teist maailmasõda]] [[Saksamaa lõhenemine\|jagatud Saksamaa]] ajajärgul [[Saksa Demokraatlik Vabariik\|Saksa Demokraatliku Vabariigi]] ([[SDV]]) rajatud tihe riivistatud piirikindlustussüsteem, mis püsis üle 28 aasta,: 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989. Berliini müür eraldas mitte ainult Berliini idaosa (Saksa DV pealinn) Berliini lääneosast, vaid sulges kogu [[Lääne-Berliin]]i igasuguse suhtlemise ümbritseva [[Saksa DV]] maa-alaga. Müür oli üks [[Külm sõda\|külma sõja]] ja Saksamaa lõhestamise kurikuulsamaid [[sümbol]]eid. Müür kuulus Saksa DV piirikindlustusrajatiste Lääne-Berliini piiravasse vööndisse. Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir [[Lääne-Saksamaa]]ga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivööndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraati ja isetulistavaid relvi täis surmatoov vöönd. 8. rida: Berliini müüri mõtte käis välja [[Walter Ulbricht]] ning [[NSV Liit\|NSV Liidu]] juht [[Nikita Hruštšov]] kiitis selle heaks. Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sõdurid, piirivalve- ja politseiüksused, et takistada idasakslaste massilist põgenemist [[Läänemaailm\|Läände]], sealhulgas ka [[Ida-Berliin]]i erialaspetsialistide ja töötajate massilist ülejooksmist (ebaseaduslikku lahkumist) Lääne-Berliini. [[Pilt:Berlin Wall 1961-11-20.jpg\|pisi\|left\|Müüri ehitamine 20. novembril 1961]] Saksa DV elanike põgenemine oli põhjustatud [[sotsialism]]i juurutamisest Saksa DV-s ja selle negatiivsest mõjust Ida-Saksamaa [[majandus]]ele. Kui aastail 1949–1962 põgenes Lääne-Saksamaale vähemalt 4 miljonit inimest, siis 1962–1989 suutis otseselt üle Berliini müüri põgeneda ainult 5000 inimest ja üldse Lääne-Saksamaale alla 200 ~~tuhande~~000 inimese, mis näitab Berliini müüri efektiivsust. Berliini müüri rajamist põhjendas Saksa DV propaganda kui vajalikku sammu riigipiiri kindlustamiseks, nimetades seda eufemistlikult "antifašistlikuks kaitsevalliks" (''antifaschistischer Schutzwall''). Müüri valvas umbes 10 tuhat Ida-Saksamaa sõdurit, kasutades varjumiseks 323 kaevikut, jälgimiseks 302 valvetorni ja 20 [[punker\|punkrit]]. Müüri kogupikkus oli 156,4 km, sellest 112 km betoonplaatidest või tellistest sein,. ~~paikades~~Paikades, kus betoonsein puudus, takistasid piiri ületamist [[okastraat]]aiad ja muud tõkked. Otseselt eraldas Ida- ja Lääne-Berliini 43,7 km pikkune müür. Lääne-Saksamaa meedias nimetati Saksa DV ehitatud müüri "häbimüüriks" Berliini müür soodustas kommunistliku [[propaganda]] läbikukkumist niihästi Ida-Saksamaal kui ka kogu [[kommunism\|kommunismileeris]]. Müür oli külma sõja sümbol, mida sakslased ja kogu vaba maailm võttis kommunistliku türannia tähisena, eriti pärast tule avamist ülejooksikute pihta. Alles [[1980. aastad\|1980. aastate]] lõpupoole, kui Nõukogude impeerium hakkas juba näitama lagunemise märke, leevendasid Ida-Saksamaa võimud piirikeeldu.

Berliini müür: erinevus redaktsioonide vahel